Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lobimaastiku metsik lääs

    Oliver Nääs

    Lobitöö vajab täpsemat määratlust ja kindlamaid reegleid, lõpuks ometi on nende sünni lootust, kirjutab vandeadvokaat Oliver Nääs.

    Lobitöö reguleerimine on vastuoluline fenomen. Kõik räägivad selle vajalikkusest, aga tegudes ei ole aastate jooksul kuigi kaugele jõutud. Seda pandi eelmisel aastal tähele ka rahvusvahelistes uuringutes ning nüüd tundub, et midagi hakkab lõpuks juhtuma.
    Lobitööst on kohati jäänud mulje kui millestki olemuslikult korruptiivsest ja ebaausast. Nagu sõlmiksid eliit ja valitsejad suletud uste taga salasobinguid. Ikka selleks, et avalikku ressurssi omakasupüüdlikult enda kasuks pöörata. Halvimate näidete puhul võibki see nii olla. Aga see ei ole lobitöö olemus. Kindlasti ei ole ega saa see olla seadusliku lobitöö eesmärk.
    Lobitöö oma parimas vormis on vajalik demokraatlik tööriist, mis aitab kaasa paremate seaduste loomisele. Eestis on lobitöö saanud vähe tähelepanu nii seadusandliku regulatsiooni kui ka teavitustöö mõttes, olles olemuselt läbipaistmatu. Seetõttu on lobitöö reeglina Eestis läbipaistmatu, mis viidatud hirme on loonud ja toetanud.
    Soovitused Eestile
    Möödunud aasta aprillis avalikustas Transparency International põhjaliku raporti, milles hinnati 19 Euroopa riigi lobitöö regulatsioone. Hindamiskriteeriumid jagunesid kolme suurde gruppi – läbipaistvus, eetika ja võrdne ligipääs seadusloome protsessile. Raporti tulemus ei anna põhjust mugavaks äraolemiseks kellelegi. Võrdluses ideaalse mudeliga täitis Sloveenia parimana 55% ning Küpros halvimana 14% kriteeriumitest. Eesti 29% paigutas meid tabeli keskele, jäädes 2% alla üldisele keskmisele. Raportis anti Eestile mitmeid soovitusi, mille märksõnadeks olid kaasamispraktika ühtlustamine, seadusloome protsesside jälgitavus, eetikakoodeksid lobistidele ja lobitatavatele, erakondade sisedemokraatia jne.
    Iseenesest ei ole tohiks see Eestile eriline uudis olla. Kui riigikohus 2012. aasta aprillis kunagise Tallinna linnavolikogu liikme ja Pirita linnaosa halduskogu esimehe Mati Eliste mõjuvõimuga kauplemises õigeks mõistis, tõi riigikohus põhjusena esile just lobitöö regulatsiooni puudulikkuse. Mõjuvõimuga kauplemine eeldab ebaseaduslikku mõjutustegevust, aga kui regulatsioon puudub, siis ei ole võimalik teha vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul lobitööl. Nii ei jäänudki riigikohtul üle muud, kui osundada kummastavale vastuolule, mille kohaselt oleme küll kriminaliseerinud ametniku ebaseadusliku mõjutamise, kuid ei ole vaevunud tõmbama piiri seadusliku ja ebaseadusliku lobitöö vahel. Riigi seisukohalt vaadates kahetsusväärne lugu.
    Sellest hetkest alates pidi olema selge, et lobitöö vajab moel või teisel seadusandlikku tähelepanu. Kasutult riiulil seisev kuriteokoosseis ei ole kindlasti see, mida pidada läbi mõeldud ning eesmärgipäraseks regulatsiooniks. Siiski ei ole pea nelja aasta jooksul muud juhtunud peale selle, et aeg-ajalt on tõdetud, et midagi peaks tegema. 2014. aasta lõpus vastu võetud riigikogu liikme hea tava, mis lobitööd puudutab siiski vaid osaliselt ja üldiselt, on samm õiges suunas, kuid mõtlemis- ja tegutsemisainest on veel kõvasti.
    Mida pidada lobitööks?
    Keda pidada lobistideks? Kas vajame lobistide registrit? Kui vajame, kas vabatahtlikku või kohustuslikku? Kuidas tagada huvigruppidele võrdne ligipääs seadusloomele? Kuidas teadvustada lobitööga seonduvat ühiskonnas? Need ja paljud teisedki küsimus ootavad kannatamatult lahendust.
    Tundub, et Transparency Internationali osundused on rattad pöörlema pannud. Korruptsioonivastane erikomisjon Artur Talviku juhtimisel tundub olevat võtnud lobitöö regulatsiooni viimasel ajal töökavva. Möödunud aasta oktoobris konsulteeris komisjon ka Siim Kallasega, kellel on kogemused lobitöö reguleerimisega Brüsselis. Loodetavasti jätkub erikomisjonil rohkem jõudu lahenduste väljatöötamisel kui 2012. aastal tollase justiitsministri Kristen Michali poolt alustatud projekti puhul seda oli. Igatahes hakkame jõudma olukorda, kus ükskõik milline regulatsioon oleks parem kui tänane metsikut läänt meenutav lobimaastik.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.