Teabevahetuse peavalu Euroopa pankades

Hannes Lentsius 07. jaanuar 2016, 07:00
PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160107/OPINION/160109864/AR/0/Hannes-Lentsius.jpg

Euroopa pankade koostöö võib muuta uute potentsiaalsete välismaalastest klientide elu tülikamaks, leiab PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius (IRL).

Ülemaailmselt üha enam kõlapinda koguv maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastane võitlus on Euroopa Liidu tasemel jõudnud maksustamisalase halduskoostöö direktiivini, mille ülevõtmise eelnõu on praegu riigikogus töös. Eelnõu sisuks on alustada liikmesriikide pankades asuvate pangakontode ja nende omanike kohta teabe kogumist, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid seda omavahel jagada automaatse teabevahetuse abil.

Kui finantsasutused on alles hiljuti jõudnud kohaneda USA FATCA tempokast ja ressursimahukast kohaldamisest, siis juba 2015. aasta viimasel päeval tuli kindlaks määrata kõigi finantskontode jäägid ja andmed, et 2017. aastal oleks võimalik esimene teabevahetus nn Euroopa Liidu FATCA raames. Seega mõjutab seadus esmajärjekorras panku, kes teabeandjatena peavad vastama direktiivist tulenevatele nõuetele ning kalendriaasta kohta kogutud info oma riigi maksuhaldurile edastama.

Pangad muutuvad ettevaatlikumaks

Samas tuleb möönda, et OECD ja ELi koostöös sündinud direktiivis on paljuski lähtutud juba USA FATCAs loodud standarditega, mis peaks rakendamise muutma pankadele sellevõrra hõlpsamaks. Omaette küsimus tõusetub ka asjaolust, et kuivõrd konto avamine välispankades muutus ameeriklaste jaoks pärast FATCAt väga keeruliseks, siis võib juhtuda, et Euroopa pangad hakkavad samuti uutesse potentsiaalsetesse välismaalasest klientidesse suhtuma teatud reservatsiooniga ja muutma protseduure tülikamaks.

Maksuhaldurid on seni saanud omavahel teavet vahetada nõudmisel (on request), sealjuures erineb oluliselt riikide lõikes nõuetele vastamiseks kuluv aeg. Lisaks peaks igasugune infopäring konkreetse maksumaksja kohta olema piisavalt põhjendatud – vastasel juhul võib teise riigi maksuhaldur keelduda teavet jagamast. Automaatne infovahetus annab maksuhaldurile aga kohese ligipääsu üüratule teabehulgale, mis koosneb nii kontoomaniku andmetest kui ka tema kontole laekunud tuludest nagu töösuhtest saadud töötasu, teenuse osutamisest saadud teenustasu, juhtimisorgani liikme tasu, makstud pension, kinnisvaratulu jne. Kokkuvõttes suurendab seadus oluliselt maksuasjade läbipaistvust.

Maksuameti haare laieneb

Tähelepanuväärne on see, et tulevikus ei jaga Eesti pangad finantskontode informatsiooni ainult välisriigi maksuhalduritega, vaid samal moel saab maksuamet teada iga Eesti residendi Maltal, Iirimaal või Soomes avatud kontost ja sellel olevatest vahenditest. Seetõttu peaksid seda arvesse võtma välispankades kontosid omavad Eesti residendid.

Ehkki andmekaitse on ELi liikmesriikides tagatud kõrgete lepinguliste ja põhiseaduslike standarditega, vahendatakse automaatse teabevahetuse käigus peamiselt delikaatset ja salajast informatsiooni, mistõttu tõusetuvad teravalt andmekaitse ning küberturvalisuse teemad. Kuidas tagatakse piisaval määral nii panga- kui maksusaladuse kaitse, saab olema administratiivse koostöö suurim väljakutse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2016, 06:45
Otsi:

Ava täpsem otsing