Maailma kõige suurem võlg

Oma laste eest hoolitsemine on vabatahtlikult võetud kohustus, mille tegemata jätmise korral ei ole tulemuseks inkassofirma kuri kiri postkastis või agent ukse taga, vaid üks lõhutud elu ja laastatud eneseväärikus. Selle ärahoidmine on justnimelt lapsevanema võimuses. Eestis on aga ligi 10 000 teadaolevat (!) alimendivõlglast, kes on aheldanud end lahti elementaarsest inimväärikusest ja vastutusest, mitte ainult Eesti õigussüsteemist.

Äripäev avaldas alimendivõlglaste edetabeli, mille on koostanud kohtutäiturid, kes neid võlgu, sageli tulutult, välja nõuavad. Me mõistame, et perekonnamudelid ja –dünaamikad on tohutult keerukad ning need vaidlused pole kindlasti mustvalged, kuid lähtusime oma lastele võlgu olevate inimeste avalikkuse ette toomisel sellest, et võla tasumata jätmisel on suurim kaotaja laps, ja kui avalik tähelepanu paneb mõne võlglase peeglisse vaatama, siis on ka suurim võitja laps. Raha elamiseks on elementaarne osa täisväärtuslikust lapsepõlvest.

Ma ei ole saanud kunagi aru ütlemisest, et lapsed peaksid olema oma vanematele tänulikud selle eest, et vanemad on neid toitnud ja üles kasvatanud. Ükski laps ei peaks tänama oma vanemaid selliste elementaarsete kohustuste täitmise eest. Keegi pole saanud oma vanemaid valida või otsustada selle üle, kui suurde ja millise sotsiaalse taustaga perekonda sündida. Vanemad peaksid olema tänulikud hoopis lastele ning nende eest hoolitsemisega teenima välja inimliku lugupidamise. See pole vaikimisi sünniga kaasnev sotsiaalne kohustus, vaid elu jooksul välja teenitud austus.

Nii nagu oma lastele elamisraha mittemaksvad inimesed on seadnud end kõrgemale teistest inimestest ja seadustest, hakkab ka riik 1. märtsist seadma võlga lapse ees teatud tingimustel kõrgemale näiteks võlast panga ees. Kui isa – 96% juhtudest on alimendivõlglane isa – maksab laenu pangale, aga mitte alimente lapsele, kannab pank raha automaatselt lapsele edasi ning pangalaen jääb isale ikka üles. See on jõhker meetod, kuid on tagumine aeg see kasutusele võtta olukorras, kus Eesti lapsevanemad on jätnud oma lastele maksmata 14,5 miljonit eurot elatisraha.

Kõige suurem võlg on iga inimese jaoks oma lapse, kõige väiksema ja kaitsetuma, ees kõikidest teistest võla sissenõudjatest. Selle maksmisest kõrvale hiilimine peabki olema ebamugav, sest lapsevanemal ei tohi olla õigust võtta lapselt ära võimalus olla ise oma õnne sepp.