Riik ei ole ettevõtja lapsehoidja

Paindlik äriline mõistus on igal juhul ja alati kiirem ja efektiivsem kui lohisev riigiaparaat oma laiskade ja mugavate asjaosalistega.

Ärikeskkonda ei saa riik reguleerida seadusandlike aktidega, see reguleerib ennast ise. Teatava kommunistliku majandussüsteemi jäänukina ongi meie ärikeskkond veidi üle reguleeritud, pigem tekitanud osale meist turvalise reguleeritud keskkonna illusiooni.

Raha kohalemeelitamiseks ei piisa kurja häälega käskimisest või näpud suus vilistamisest. Algus on alati raske, ebaõnnestumistest ei tohi murduda. Alati tuleb liikuda edasi.

Ettevõtjaks ei õpita, ettevõtjaks sünnitakse ja/või arenetakse. Ettevõtjaks olemine tähendab alati riski ning mugavast turvatsoonist eemaldumist. Ettevõtja ei saa õhtul kell viis kontoriust kinni lüüa ja kõike sinnapaika jätta, et hommikul kell üheksa uuesti otsast alustada.

Ettevõtlus tähendab võite ja kaotusi, kusjuures sugugi mitte ainult rahalisi. Sõbraga koos äri alustamine tähendab sageli pikemas võtmes sõbra kaotust koos ettevõtte põhjaminekuga.

Pinnale jääb see, kellel on võitude/kaotuste suhtarv suurem.

Likvideerimine kui valdkond tegeleb just selle faasiga ettevõtte elutsüklist, kui ettevõte kipub mingil põhjusel vägisi kärbuma. Selles faasis peab ettevõtte omanik tegema vastikuid otsuseid.

Riigi ja teatavate asjapulkade sinisilmselt naiivne unistus, et reguleerime kenasti nii ettevõtluse kui ka selle pahupoole ja paneme kõik mööda nööri käima, ei realiseeru kunagi. Kuna ettevõtjaks olemine eeldab n-ö ärisoolikat, käib ettevõtja mõistus alati pika sammuga seadusandjate ja ametnike mõistusest eespool. Sellepärast ei panusta enamik riike palju auru ärivaldkonna reguleerimisele, luuakse vaid raamistik: inkorporeerimine, tegevusload ja keelatud valdkonnad.

Likvideerimisteenuse vastaste seltskond koosneb valdavalt parasiitidest, kes on ennast positsioneerinud hävinud ettevõtjate vastaspoolele ja üritavad tema niigi nirust seisust pigistada välja viimast mahla. Nimed ja tiitlid on neil muidugi erinevad ja uhked, aga eesmärk üks – saaks ka laiba küljest suutäie. Või nagu üks neist uhkelt väljendas – pigistame kivist välja vett.

Kas on kunagi meedias sõna võtnud ja ärbelnud mõni meie klientidest? Ei, sest nad on samasugused ettevõtjad nagu mina ja sina igapäevases olelusvõitluses. Mingil hetkel on nad oma probleemihunnikust saanud meie abiga lihtsalt veidi libedamalt üle ja siis liikunud edasi. Kindlasti trehvab sisse ka kaduvväike osa kelme või sullereid, aga need on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit.

Riik ei saa reguleerida asju, mida pole võimalik reguleerida. Ärikeskkond reguleerib ennast ise. Mõistlik seadusraamistik ettevõtete likvideerimise jaoks on olemas ja toimib. Kuidas keegi oskab seda kasutada oma klientide huvides, on juba mängu ilu.

Riik ei saa olla ettevõtja lapsehoidja, tal ei jätku selleks ajusid ega ressursse.

Iga mees peab ise oskama hinnata oma riske, keegi ei saa teda selles aidata.