Head hinded ei taga kõrgepalgalist tööd

12. jaanuar 2016, 07:45

Mervi Raudsaar Mervi Raudsaar
Foto: Erakogu

Eesti inimeste teoreetilised finantsteadmised on head, aga nende kasutamise oskusest jääb vajaka, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar.

Eestil läheb statistiliselt igati hästi. Näiteks Maailmapanga, Gallupi ja George Washingtoni Ülikooli läbi viidud elanike rahatarkuse uuringu tulemustes oleme kõrgel 18. kohal. 2014. aasta Globaalne Ettevõtlusmonitor näitab, et Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus on 9,4%, mis on innovatsioonipõhise majandusega riikide keskmisest peaaegu kümnendiku võrra kõrgem.

Finantskirjaoskus on teadmised ja arusaamine finantsteenustest, oskused, motivatsioon ja enesekindlus selliste teadmiste rakendamisel ja arusaamine nendest, et langetada mõistlikke otsuseid finantsvaldkonnas ning et seeläbi parandada enda ja ühiskonna majanduslikku heaolu ning olla kaasatud majanduselus. Teisisõnu, see mõiste sisaldab inimeste teadmisi ja hoiakuid, aga ka ümbritsevat keskkonda ja käitumist.

Siin peitubki esimene põhjus, mis meie head testitulemused ehk teoreetiline rahatarkus alati tegelikus elus ei ilmne. Meie inimestel on küll korralikud teadmised, kuid teadmiste rakendamise oskusest jääb vajaka.

Keskkonna mõju

Teine suurem põhjus peitub kindlasti keskkonnas – kuidas ja milliseid finantsteenuseid pakutakse – ning kui vastutustundlikud need on. Selleks on õpetlik tutvuda Grameen Banki juhtumiga – pank hakkas pakkuma finantsteenust – mikrolaene, eesmärgiga lahendada sotsiaalset probleemi, milleks oli vaesus. Bangladeshis tegutsenud Grameen Bank pakkus 1976. aastal (riik oli äsja iseseisvunud ning puruvaene) vaestele võimalust laenata väikest rahasummat, mille abil soetada endale mõni põllutööriist või õmblusmasin, et hakata oma leibkonnaga midagi tootma ning oma majandusliku seisu ja heaolu parandada. Sama mikrolaenude teenus teenib aga tänapäeval enamasti omanike huve ja mitte laenuvõtjate või ühiskonna omi ja vastutustundlikkust annaks veel kõvasti arendada. Ehk siis keskkond ja ärimudelid mõjutavad otseselt ka meie vastutustundlikku käitumist finantsteenuseid pakkudes ja tarbides.

Muutuse saavutamine eeldab koostööd

Muidugi võib väita, et Eesti ühiskond mõistab, et kõik ettevõtlusvaldkonna statistika toredad numbrid ei pruugi automaatselt reaalsuses väljenduda, vaid on pigem potentsiaalsus, mis võib asjaolude kokkulangemisel ja tarmukal pealehakkamisel tõeks saada. Teisisõnu, kui oleme lõpetanud ülikooli heade hinnetega, ei tähenda see veel automaatselt, et saame kõrgepalgalisele tööle. Mis omakorda aga ei tähenda sugugi, et me peaksime halvustama häid õpitulemusi ning järeldama, et need ei näita midagi või et kogutud teadmised on täiesti kasutud.

Kahjuks ei kaasne nurinaga tegusid, et parandada teooria rakendamist praktikas. Eksisteerivad mõned initsiatiivgrupid, nt tarbijakaitseamet, Sampo Pank, LHV, Tallinna Ülikool, Tiigrihüppe SA, MTÜ Eesti Majandusarvestuse Õpetajate Kogu jt, kuid nende tegevus ei ole suutnud tekitada piisavat kriitilist massi, tekitamaks kiiret muutust. Eestis viiakse läbi ka palju uuringuid, kuid suur osa neist jäävad vaid numbrite tasandile. Samuti soovitakse vältida vastutust, et viia ellu kaustades peituvaid strateegiaid. Suurte ühiskondlike muudatuste tekitamine eeldab aga eri sektorite ja organisatsioonide üksteisest lugupidavat koostööd ja partnerlust, mis tuleb vaid suure ühise teadvustatud pingutuse abil või häda sunnil. Seda viimast tuleks vältida.

  • Mervi Raudsaar
Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Märksõnad

Toimetaja valik

Irina Embrich 17:45 27. mai 2016

Nadal graafikutes: aktsiisiauk ja sportlaste raha

Selle nädala graafikutelt saab näha, kuhu kulub olümpialase raha ja kuidas mõjutab aktsiiside tõus nende laekumist.
15:15 27. mai 2016

Soome keskmine palk kasvas

11:25 27. mai 2016

LHV aktsia murrab uusi tippe

13:27 27. mai 2016

SEB: tööturg on surve all

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

250 933 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Skano
16:46 27. mai 2016

Skano kukkus miinusesse

Lenovo
13:39 27. mai 2016

Lenovo pettis ootusi

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Kuidas teha maja targaks?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.