Kas ahnus saab hirmust võitu?

Aasta 2015 läheb börsiajalukku tehnoloogiafirmade triumfina. Aasta tegijaks võib ilma kahtluseta nimetada Nasdaqi suurt nelikut koondnimetusega FANG. Enamiku inimeste mõte rändab sõna FANG kuuldes esmalt ilmselt mingile müstilisele idamaisele olendile, kuid investeerimismaailmas koonduvad selle alla USA uue majanduse ettevõtted Facebook (F), Amazon (A), Netflix (N) ja Google (G). Tõsi, neist viimane on endale vahepeal saanud uue ja uhkema nime – Alphabet, kuid see pole veel valdaval osal investoritel tekitanud soovi oma investeeringust loobuda.

Viimaste aastate jooksul on FANGi nelik genereerinud enda aktsionäridele peadpööritavat tulu, meelitades enda ridadesse üha uusi kiiret kasvu otsivaid investoreid. Kui möödunud kalendriaastal langes laiapõhjaline S@P 500 turuindeks dollarites mõõdetuna 0,8% võrra, siis Facebooki, Amazoni, Netflixi ning Alphabeti tootlused olid vastavalt 34%, 117%, 134% ja 45%! Sellised liikumised tekitavad tahes tahtmata vähemalt osas investorites muret võimaliku mulli tekkimise pärast. Skeptilist suhtumist suurendab ka senise selge turuliidri ning viiendat aastat järjest turukapitalisatsiooni poolest maailma suurima firma Apple kesine esinemine, mille tootlus jäi üle pika aja turu keskmisele tootlusele alla. Apple'i omanikud pole sellega harjunud. Nii mõnedki neist võivad aktsionäride koosolekul hakata esitama küsimusi, et kas nutiseadmete tootja on väsinud ning tema juhi Tim Cooki mõtted kulunud.

Odav kapital ning ettevõtete massiline enda aktsiate tagasiostmine on paljude USA firmade aktsiate oodatavad tulumäärad viinud viimase paarikümne aasta madalaimatele tasemetele. Turuväärtuse poolest kuulub maailma 20 suurima firma hulka 14 ettevõtet USAst, kusjuures terve esikümme on kaunistatud jänkide lippudega.

Venemaa presidendi Vladimir Putini kunagine unistus teha Gazpromist maailma suurim börsifirma on toorainehindade kollapsi ning majandussanktsioonide tingimustes saanud ränga tagasilöögi. Täna on Apple’il bilansis üle nelja korra enam vaba raha kui terve Gazpromi turuväärtus ning isegi USA videostriimimiskeskkonna Netflixi kapitalisatsioon on Venemaa gaasifirmast 10 miljardi dollari võrra suurem. Facebook maailma seitsmenda ettevõttena on kasvanud juba nii suureks, et võiks müüa kolmandiku enda aktsiatest ning omandada soovi korral sellised toorainesektori gigandid nagu ArcelorMittal, Vale, RWE, E.ON ja Statoil.

Kui USA aktsiate tulevikuperspektiivide osas on paljud analüütikud ettevõtete fundamentaalnäitajate ning tugeva dollari tõttu pigem negatiivselt meelestatud, siis Euroopa firmadele oodatakse peagi algaval aastal korralikku kasvu. On olemas head eeldused, et Euroopa Keskpanga stiimulprogramm koos nõrga euro ning madalate toorainehindadega aitavad viimaks ometi turgutada kaua oodatud majanduskasvu. USAga võrreldes on paljude Euroopa aktsiaturgude oodatavad tulumäärad märksa kõrgemad, mis peaks jätkuvalt siinsetele turgudele kapitali meelitama ka suure lombi tagant.

Pöörates pilgud arenevatele turgudele on aasta 2016 põhiküsimus selles, kas ahnus saab viimaks võitu hirmust. Nafta, maagaasi ning paljude metallide hinnad kauplevad tasemetel, mida paljud tänased investorid ei mäletagi. Kallis dollar ning makromajanduse probleemid on kaasa toonud kapitali põgenemise paljudelt arenevatelt turgudelt. Üks suuremaid kaotajaid on olnud Brasiilia, kus eelnevale lisaks on investoreid kummitanud ka mitmed korruptsioonijuhtumid. Brasiilias on toimunud täiuslik torm, mis on sealse aktsiaturu kapitalisatsiooni ning riigi sisemajanduse kogutoodangu suhtarvu viinud rekordmadalale tasemele. Odav reaal toetab juba märkimisväärselt kohalikke eksportööre, mis toorainehindade stabiliseerumise ning väikese tõusu järel võivad näidata märkimisväärseid tootlusnumbreid. Peamised võitjad on ettevõtted, kes müüvad enamuse oma toodangust dollarite eest USAsse, hoides samal ajal enda tootmiskulud reaalides. Lähenevad Rio suveolümpiamängud peaksid mõjuma positiivselt sisetarbimisele ning turismile.

2015. aastal enim kannatanud toorainesektori ning energeetikafirmade seas oodatakse alanud aastal suurt konsolideerumislainet. Nõrgemad, kelle tootmiskulud on liiga suured, peavad turult lahkuma, tuues kaasa pakkumise üldise vähenemise. Madalad hinnad ei lase nõudluspoolel enam nõrgeneda, mis aitab kaasa turu uue tasakaalupunkti leidmisele. Toorainesektoris on hetkel  rekordkoguses investorite lühikesi positsioone, mis toorainehindade tõustes toob kaasa kiire hindade ülepoole liikumise. Millal see täpselt juhtub, on raske prognoosida, kuid me liigume iga päev sellele punktile lähemale. Kui Lehmani finantskriisi ajal sai ühe untsi kulla eest osta 25 barrelit naftat, siis täna on see number juba lähenemas 40-le, indikeerides musta kulla totaalset paanikamüüki.

Üsna kindlalt saab aga prognoosida, et börsiaasta 2016 toob üle pika aja natukene elavnemist ka Tallinna börsile, kui on oodata vähemalt ühe uue firma noteerimist. Loodetavasti äratab see talveunest kohalikud investorid ning aitab Eestisse meelitada ka välisinvestorite kapitali. Võlakirjade ja deposiitide intressid püsivad Euroopas vähemalt aasta veel nullilähedastel tasemetel, mistõttu korraliku rahavooga aktivad peaksid hästi kaubaks minema.