Puidu põletamisest Narva elektrijaamades – mida ikkagi otsustati?

Valitsuskabineti otsuse kohaselt saavad Narva elektrijaamade keevkihtplokid (Balti elektrijaama 11. plokk, Auvere elektrijaam, Eesti elektrijaama 8. plokk) osaleda Euroopa Liidu (EL) taastuvenergia ühisturul ehk statistikakaubanduses. See võimalus ei ole loodud eksklusiivselt Narva elektrijaamadele, sellest on võimalik kasu saada kõigil Eesti taastuvenergia tootjatel. Võimalus tuleneb ELi taastuvenergia direktiivist, mis näeb ette, et riigid, kes on enda 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutanud, võivad toodetud taastuvenergia statistilisi ühikuid müüa liikmesriikidele, kes ise ei suuda enda 2020. aasta kohustuslikke taastuvenergia eesmärke täita. Lihtsustatult öeldes on tegu taastuvenergia ekspordiga.

Tänaseks ei ole ELis teadaolevalt veel ühtegi statistikakaubanduse tehingut sõlmitud. Enamgi veel, liikmesriike, kes suudavad enda taastuvenergia eesmärgid täita, on märksa rohkem kui neid, kellel tekib puudujääk. Seega ei garanteeri valitsuse otsus Narva elektrijaamadele lepingut suuremahulise taastuvenergia tootmise alustamiseks. Konkurents statistikakaubanduse turul saab kindlasti olema tihe, kuid lootust taastuvenergia ühikute ekspordiks on. Eeldatavasti on statistikakaubanduse turul eelis olemasolevatel tootmisseadmetel, mis suudavad suhteliselt kiiresti ja madalate kuludega tootmist alustada ning ei pea selleks tegema suuremaid kapitalimahutusi. Seetõttu on meil alust arvata, et Narva elektrijaamad oleksid Euroopa statistikakaubanduse turul konkurentsivõimelised. Milliseks edaspidised arengud täpselt kujunevad, näitab aeg. Valitsusel on esmalt vaja ette valmistada vastavad elektrituruseaduse muudatused ja riigikogul need seejärel heaks kiita.

Narva elektrijaamad on taastuvenergiat tootnud 2009. aasta lõpust alates. Valitsuskabineti 2012. aasta otsusega Narva elektrijaamadele biomassist taastuvenergia tootmiseks Eesti siseriiklikku toetust ei maksta ja seda otsust ei muudetud. Seega ei vasta tõele jutud sellest, kuidas peatselt tõuseb Eesti elektritarbijate elektriarve kaudu kogutav taastuvenergia tasu. Statistikakaubanduse raames tasub taastuvenergia tootmiseks vajaliku toetuse see riik, kes taastuvenergia ühikuid osta soovib.

Narva elektrijaamad suudaks toota biomassist kokku umbes 2,5 teravatt-tundi taastuvelektrit aastas, millele kuluks ligi 3 miljonit tihumeetrit madalakvaliteedilist puitu, mis ei sobi tooraineks ei paberi- ega puidutööstusele, vaid jääb praegu põhiliselt metsa alla kõdunema. See ei ole tootmisplaan, vaid maksimaalne tootmisvõimekus. Nii suures mahus taastuvenergia tootmise käivitamine eeldab kindlasti pikemat ettevalmistust eelkõige selleks, et varuda tootmiseks vajalikku biomassi.

Eesti aastane raiemaht on viimastel aastatel olnud ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit. Metsanduse arengukavas sätestatud säästliku metsamajandamise piirmääraks on kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Viimase 10 aasta raiemaht on pidevalt jäänud alla metsa loomulikule juurdekasvule, seetõttu on Eestis lisaks ka märkimisväärne üleseisnud puistute tagavara, mis ulatub Erametsaliidu hinnangul 50 miljoni tihumeetrini. Kuigi see loob head eeldused Narvas suuremahulise taastuvenergia tootmise alustamiseks, lepiti valitsuses kokku, et enne iga statistikakaubanduse lepingut hinnatakse selle võimalikku mõju Eesti puiduturule, et vältida puiduturu hinnamoonutusi. Eesti Energia seab puiduvarumise puhul igal juhul eesmärgiks hinnastabiilsuse säilitamise ning oleme vajaduse korral valmis importima energeetilist puitu ka Läänemeremaadest. Biomassist energia tootmine ei ole Eestis uus nähtus ning puiduturul toimuva ja Eesti Energia tegevuse vahele ei saa panna võrdusmärki. Möödunud aastal andsid biomass, biogaas ja jäätmed taastuvenergia kodutoodangust üle poole. 2015. aastal toodeti neist kokku 784 gigavatt-tundi elektrit, mille eest maksis riik toetusi 34 miljonit eurot. 70 gigavatt tundi taastuvelektrit tootsime möödunud aastal ka Balti elektrijaama 11. plokis. Toetusi pole Narva elektrijaamadele taastuvelektri tootmiseks alates 2012. aastast makstud.

Puidust toodetavate graanulite eksport on aasta-aastalt kasvanud. Statistikaameti ja Eurostati andmetel eksporditi 2013. aastal 623 000 tonni, 2014. aastal 641 000 tonni ja möödunud aasta 10 kuuga 681 000 tonni puidugraanuleid Eestist välja, põhiliselt Taani ja Suurbritanniasse. Graanulite ekspordist on teenitud tulu vastavalt 87 mln 2013. aastal, 94 mln 2014. aastal ja 2015. aastal 107,5 mln eurot. Seega on biomass juba praegu Eestis olulises mahus kasutusel, kuid toorainet väheväärtusliku puidu näol on märksa rohkem kui nõudlust.

Statistikakaubanduse näol on tegemist hea võimalusega teenida riigile täiendavat maksu- ja dividenditulu. Puiduvarumise suurendamine Eestis võimaldab oluliselt suurendada ka tööhõivet Eesti metsandussektoris. Metsanduse arengukava hinnangul võib lisanduvaid töökohti olla enam kui 2300. Vähemtähtis pole ka see, et põlevkivi asendamine biomassiga on Eesti jaoks kõige odavam ja kiirem võimalus suurendada riigi taastuvenergia tootmist ja vähendada õhuheitmeid.

Lähtudes RMK hinnastatistikast oli viimase 10 aasta kõrgeim küttepuu hind Eestis 2008. a (23,4 €/m3). Eesti Energia biomassi põlevkivikateldes sel ajal ei põletanud. Tingituna majanduskriisist tegi küttepuude hind 2009. a läbi suure kukkumise (15,3 €/m3) ning hakkas siis kosuma. 2010. a oli hind 17,8 €/m3 ja 2011. a 21,8 €/m3. 2011. ja 2012. a toimus Balti elektrijaama 11. plokis biomassi suuremahuline põletamine. Sellest hoolimata 2012. a küttepuude hind langes (20,7 €/m3). 2013 ja 2014 aastatel suuremahulist biomassi põletamist Narvas enam ei toimunud, sellest hoolimata jäid küttepuu hinnad neil aastatel praktiliselt muutumatuks, vastavalt 19,6 ja 19,7 €/m3. Vaadates neid hinnaliikumisi pikema perioodi lõikes on ilmne, et 2010 – 2012 aastatel toimus küttepuidu hindade taastumine majanduskriisi tulemusel toimunud suurtest hindade kukkumistest, mis oli omane kogu Eesti majandusele. Selle perioodi järgselt on hinnad jäänud aga võrdlemisi stabiilseks. Põhjust on rääkida ka sellest, mis asjaolud hinnakasvu vedasid. Ametliku statistika kohaselt hakkasid 2009. aasta teisel poolel kõige kiiremini tõusma küttepuu ekspordi hinnad ja hakkepuidu ekspordi mahud. Nimetatud hinnatõus jätkus 2011. aastani ja mahtude tõus 2012. aastani. Eesti Energia seda hinna- ja mahtude tõusu vedada ei saanud, sest hinnad, mida eksporditud küttepuude eest küsiti olid kõrgemad, kui Eesti siseriiklikud hinnad, millega Eesti Energia puitu kokku ostis. Oluline on märkida ka seda, et enamasti olid Eesti kütte ja hakkepuidu ekspordimahud suuremad, kui Narva elektrijaamade puidu tarbimine. Mahtude ühtlustumine toimus üksnes Narva elektrijaamades biomassi kasutamise kõrgperioodil. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et 2010 – 2012 aastatel toimunud hinnatõus toimus madala hinnabaasi ja suurenenud välis- ning sisenõudluse koosmõjus.