Pehmod, tehke ometi midagi!

27. jaanuar 2016, 07:00

Mart Laar Eesti Panga nõukogu esimees ja IRLi auesimees Mart Laar.
Foto: Veiko Tõkman

Pehmod on sõna, mis kipub vägisi huultele praegust Eesti poliitikat jälgides, kirjutab Eesti Panga nõukogu esimees ja IRLi auesimees Mart Laar.

Näib, et mitte ei julgeta enam teha, vaid sellest isegi mõtelda. Suu, tõsi küll, liigub endiselt lobedalt. Sealt kuuleme, kuidas kohe-kohe käivituvad kuskil suured ning radikaalsed reformid. Vahest tõesti Lätis või Leedus. Eestis meenutab olukord paraku vana tähelepanekut, et suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.

Ettevõtjaid kiusatakse edasi. Juhatuse liikmetele lubati taastada töötuskindlustus, kuid seadust pole. Sõiduvahendite kasutamise uut korda ilusale jutule vaatamata samuti. Majandusminister lubas Tallinna Sadama korruptsioonikahtluse ilmnemisel riigiettevõtete nõukogud reorganiseerida, kuid kus on vastav eelnõu? Erakondade aktiivseid poliitikuid nimetatakse sinna edasi.

Ida-Virumaa ettevõtlus kisendab appi, valitsus räägib juba poolteist aastat sealsete ettevõtete maksukoormise kergendamisest ning poole aasta pärast (!) loodetakse see saata parlamenti. Sealt läheb veel pool aastat, mis ajaks on viimased eraettevõtted Ida-Virumaal välja surnud.

Enam-vähem sama kehtib puidu kasutamisest elektri tootmisel. Kui meenutada, mis erakond selle omal ajal kehtestas, siis lõpetas ja nüüd jälle kehtestas, võiks tõdeda: „Reformierakond andis, Reformierakond võttis, Reformierakonna nimi olgu kiidetud“. Vaid lugulaul „Keskerakond võttis, Keskerakond võtab edasi, Ühtne Venemaa olgu kiidetud“ on veel jubedam.

Vähe tegutsemist

Aasta eest käisin Äripäevas välja viis ettepanekut riigireformi teostamiseks. Ei arva, et riigireformi peaks teostama just minu ettepanekute järgi, kuid aasta möödudes võiks vahekokkuvõte olla ju kohane. Lühidalt – riigireformi alal pole tehtud midagi konkreetset. Ei minu ettepanekute ega mingite teiste ettepanekute alusel. Räägitud ning ähvardatudki on küll, eriti haldusreformi alal, mis tähelepanuväärsel kombel leidis koha ka koalitsioonilepingus. Kuid sellest edaspidi.

Esialgu neljast ülejäänud ettepanekust. Rahvas on võimust endiselt kõrvale tõrjutud. Kaasamine kipub rohkem olema nimeline ning kuidas töötab rahvaalgatus, näeme, kui erakoolide uus seadus jõuab parlamenti. Rahvahääletuse ning rahvaküsitluse selgemat eristamist või valimistel inimestele negatiivse hääle andmise võimaldamist pole isegi arutatud.

Parlamentarism on ikka veel rohkem fiktsioon. Parlamendiliikmete arvu kärpimisest ei tehta isegi enam juttu. Parlamendi töö efektiivsemaks muutmisest samuti mitte, üksnes riigikogu liikmete „saavutused“ kuluhüvitiste looval kasutamisel löövad laineid. Valimiste harvemaks muutmine on unustatud teema. „Partide“ probleemi lahendamine samuti.

Erakondade võimutsemist pole piiratud. Raha saavad nad sama heldelt, valimiskuludele lage pole seatud. Riigikogu valimistel valituks osutuvate määramisel parteikontorite diktaadist loobumist on arutatud, kuid vaatamata vähemalt ühe koalitsioonierakonna toetusele pole sellega jõutud kuskile.

Bürokraatia vohab

Bürokraatia ning ametnike armee vohavad endiselt edasi. Ministrikohtade vähendamise asemel tehti neid hoopis juurde. Kuigi elanikkond on oluliselt vähenenud, ei räägi riigi halduskulude 15%-lisest kärpimisest enam keegi. Veel kevadel kokku lepitud 1500 töötaja kärpimine haldusaparaadist on praeguseks taandunud 750 töötaja kärpimiseks rohkem teenindavast osast ehk haiglatest. Seegi läheb üle kivide-kändude, kuid valitsus ei jõua enda kangelaslikkust ära kiita.

Haldusreformist räägitakse rohkem, kuid siin kipub pilt pigem minema segasemaks kui selgemaks. Esimene haldusreformiks vajalike seaduste paketist on lõpuks valitsusse jõudnud, loodetavasti liigub siit see kunagi parlamenti. Tegelik töö on järelikult alles algamas.

Selline venimine tekitab tahtmatult muret. Iseenda kurbadest kogemustest tean, et presidendivalimised pole kõige lihtsam aeg haldusreformi tegemiseks. Sellele järgnevate kohalike valimiste ajal nõuab haldusreform aga juba erakordsel määral südikust. Nii et mõttekam oleks kiirustada. Ütlen nimelt avameelselt välja, et kui haldusreform jääb taas tegemata, ei näe mina küll põhjust, miks peaks Isamaa selles valitsuses jätkama. Vahest oleks targem midagi vahelduse mõttes tegema hakata.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Eesti laenab kõige vähem 10:15 25. juuli 2016

Eesti üllatas riigivõlaga

6 Eesti riigivõlg üllatas tänavu esimeses kvartalis kahanemisega ajal, kui enamikul naabritel kasvab see rekordkiirusel, selgub värsketest Eurostati andmetest.
11:59 25. juuli 2016

Nintendo aktsia on vabalanguses

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

252 021 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

11:00 24. juuli 2016

Saabub gigantide tõetund

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

10:54 25. juuli 2016

Ericssoni juht sai hundipassi

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada majaehitusel projektijuhtimise teenust?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.