Mis jääb järele pankade mängumaast?

01. veebruar 2016, 16:30
TransferWise asutaja Taavet Hinrikus loetleb viis põhjust, miks tehnoloogiaettevõtted pankadelt kliente üle lüüa saavad.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160201/OPINION/160209958/AR/0/Taavet-Hinrikus.jpg

Millest algas finantstehnoloogia revolutsioon ja kuhu see edasi jõuab, kirjeldab TransferWise'i asutaja Taavet Hinrikus.

Viimasel viiel aastal on finantssektoris tegutsevate start-up’ide hulk maailmas hüppeliselt kasvanud. Hulk uusi tegijaid on asunud pakkuma teenuseid valdkondades, mida oleme harjunud pidama pankade mängumaaks – eestlastele on tuttavad näiteks P2P-laenud, kinnisvara ühisrahastus või uudsed makseteenused.

Pea kõike, mida oleme harjunud saama pangast, pakuvad nüüd maailmas ka finantstehnoloogia (fintech) ettevõtted. Tarbijal on esmakordselt olemas reaalne alternatiiv pankadele. Mida rohkem valikut, seda suurem on võimalus saada mugavamat, õiglasemat ja parema hinnaga teenust.

Fintech on peagi peavoolunähtus. Aga finantssektoris pole uute ideede ja tegijate esilekerkimine sugugi lihtne. Üks peamisi põhjusi on usaldus. Inimeste suhe pangaga erineb tema suhtest ükskõik millise teise teenusepakkujaga – tavaliselt on see suhe pikaajaline (isegi eluaegne) ning põhjendamatult truu. Enamik meist ei kipu pankades kahtlema.

Murrang fintech-vallas viimastel aastatel on seotud viie asjaoluga, mis üheskoos on loonud muutusteks sobiliku pinnase. Eraldivõetuna poleks neil piisavat jõudu, ent koos on nad andnud algimpulsi ja kasvuks vajaliku hoo esimese laine fintech-ettevõtetele nagu TransferWise, Lending Club, Funding Circle, Betterment või Nutmeg.

1. Usalduse kaotus: 2008. aasta globaalne finantskriis

Finantsteenused on alati püsinud usaldusel. Uute tegijate peamine väljakutse turuletulekul on olnud tarbijate jaoks tundmatu bränd. Eriti raske on see digitaalsete ettevõtete jaoks, kes ei ehita oma usaldust üles suurele kontorihoonele kesklinnas. 2008. aasta finantskriis lõi aga pangandusmaailma usalduse kõikuma. Nagu algne hoop veel piisavalt hull poleks olnud, pidid 20 maailma suurimat panka tasuma kokku 235 miljonit dollarit trahve ja kompensatsioone järgnenud seitsmel aastal, tulenevalt erinevatest reeglirikkumistest enne ja pärast kriisi. Usaldus pangandussektori suhtes pole siiamaani taastunud. Edelmani usaldusbaromeeter seab pangandussektori usalduse poolest tabeli eelviimasele kohale – madalamale kui läbi aegade negatiivse mainega välja paistnud ravimi-, kütuse- või tubakatööstus. Fintech’i tõus olnuks võimalik ka ilma globaalse finantskriisita – aga kindlasti oleks see võtnud rohkem aega.

2. Kõrgemad ootused teenusele

Innovatsioon teistes valdkondades on kasvatanud inimeste teadlikkust ja tõstnud ootusi. Kliendid soovivad paremat teenust – kiiremat, odavamat, mugavamat. Nad soovivad ka rohkem valikuvõimalust. Selle kõrval, kuidas on tehnoloogia muutnud kommunikatsiooni (Skype) või muusika tarbimist (Spotify ja teised), näevad finantsteenused välja aegunud ja piiratud.

3. Y-generatsiooni tõus

Ka millennial’ideks nimetatud Y-põlvkonna tõus on loonud uue sihtgrupi, kelle ootused teenustele erinevad varasemast. Y-põlvkond on suurim maailma ajaloos ning peagi ka läbi aegade suurima ostujõuga. Ennustuste kohaselt tarbivad Y-põlvkonna esindajad ainuüksi USAs 2017. aastal 200 miljardi dollari ning oma eluajal 10 triljoni dollari eest. Ühtlasi pole nad oma panga külge aheldatud. USAs on 18% Y-põlvkonnast vahetanud oma peamist arvelduspanka viimase aasta jooksul – 35–54aastastest on seda teinud 10%, vanematest kui 55 vaid 3%. Fintech’i pealetung on tuntav kõigis vanuserühmades, kuid just Y-põlvkonna nõudlus innovatsiooni ja teistmoodi finantsteenuste järele on muutusi toetanud.

4. Mobiilse interneti pealetung

Nutitelefoni näol on pea kõigil inimestel praegu taskus omaenda internetti ühendatud superarvuti. Pangateenuste kasutamine muutub paralleelselt selle tehnoloogiatrendiga. Traditsioonilised pangad on liikunud kontoritest veebi ning mobiili. Meie ootused, kuidas ja kus saame pangateenuseid kasutada, on muutunud – Eestis rohkemgi kui mujal maailmas. Kui 2011. aastal kasutas 65% USA täiskasvanutest online-pankasid, siis Eestis tehakse praegu peaaegu 100% kõigist pangatehingutest online’is, kasvav osa neist mobiilis.

5. Kliendist lähtuv seadusandlik keskkond

Finantssektor on rangelt reguleeritud ja seda põhjendatult – kliendi turvalisus peab olema alati esikohal. Aga kliendi huvide kaitsmine ei pea olema vastuolus innovatsiooniga. On riike, kus seadusandja on finantssektori innovatsiooni suhtes olnud vastuvõtlikum, paindlikum ja reageerimisvõimelisem, näiteks on Suurbritannia finantsinspektsioon (FCA) ja nende 2014. aastal loodud Project Innovate loodud just innovatiivsetele ettevõtetele mõeldes. Suurbritannia eeskuju on järginud Singapur ja Austraalia. Paljudes maailma riikides nõutakse aga ettevõttelt finantsteenuse pakkumiseks jätkuvalt panga staatust, olgu tegevusala piiratud kas või ühe teenusega, näiteks maksetega.

Loomulikult peab paindlikkus käima käsikäes kõrgete nõudmistega. Nii näiteks peavad Suurbritannias kõik fintech-ettevõtted vastama sealse FCA seatud reeglitele, et konkreetses valdkonnas teenust pakkuda. See kasvatab ka klientide usaldust finantsvaldkonna vastu, kasutagu nad siis uustulnukat või traditsioonilist panka.

Fintech-revolutsiooni algus

Kuna pikka aega pole pankadel olnud konkurente, on neil olnud monopol meie finantsvajaduste rahuldamisel. Selline olukord ei motiveeri uuendusi läbi viima – miks peaks keegi tahtma õõnestada iseenda äri – ning meil klientidena pole olnud alternatiivi. Praegu on uued tegijad esitanud pankadele väljakutse, mis puudutab nende teenuste läbipaistvust – mõned omaenda sisemisest õiglustundest, teised ka selleks, et eristuda ja konkureerida. See läbipaistvus annab aga klientidele suurema vabaduse ja valikuvõimaluse.

Kas oleme valmis end pankadest lahti siduma? Viisime läbi uuringu TransferWise’i suurimatel sihtturgudel ja küsitlesime inimesi üle maailma nende tänase ja tulevase suhtumise kohta, mis puudutab tehnoloogiaettevõtete kasutamist pankade asemel. Selle põhjal võime väita, et finantsmaailm on tõepoolest muutumas.

68% küsitletutest pole tänaseni tehnoloogiaettevõtte kaudu oma rahaasju ajanud. Samas näevad pooled (48%) inimestest, et viie aasta pärast kasutavad nad tehnoloogiaettevõtte teenust vähemalt ühe tavapäraselt pangas pakutava teenuse asemel. Kolmandik (32%) aga usub, et üle poole oma igapäevastest rahaasjadest saavad nad aetud tehnoloogiaettevõtete abiga. Viiendik tarbijatest julges aga arvata, et kümne aasta usaldavad nad kõik finantsteenused alates krediitkaartidest kuni kodulaenudeni tehnoloogiaettevõtetele.

Juba viie aasta pärast näeb finantsteenuste sektor praegusega võrreldes täiesti teistsugune välja. Turul on hulk uusi teenusepakkujaid ning uuenduslikke teenuseid. Kümne aasta pärast on pilt täiesti muutunud – peamiseks põhjuseks meie, tarbijate, ootused ja käitumine. Selle tulemusena muutub finantssektor lõpuks ometi demokraatlikuks.

Allikas: TransferWise

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. February 2016, 16:52
Otsi:

Ava täpsem otsing