Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 2. veebruar 2016 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Vähem elektrit, rohkem rikkust
Vabakutseline projektijuht Kalev Lepik.Foto: ErakoguTarbijale esitatud arvel peaks võrgutasu ja kulutatud elektri tasu olema alati suhtega 50/50, teeb ettepaneku vabakutseline projektijuht Kalev Lepik.
Praegu tundub, et me oleme rikkad vaesed nii kodanikena kui ka riigina. Raha on palju, aga seda teenima panna ei taheta või ei osata. Elektri väiksemast tarbimisest peaksime kõik huvitatud olema, see peaks olema meile esmane soov. Siis jääks meile tarbijana rohkem raha kätte ja ka meie keskkond oleks CO2 eest rohkem kaitstud.Kodusel elektriarvel on eurodes 1/3 elektrikulu ning 2/3 elektrivõrgu tasu ja muud tasud, mida mina ei saa eriti mõjutada. Parem lahenduse käik peaks aga olema selline, et kui ma tarbin vähem elektrit, vähendan ma võrdselt ka võrgutasusid.AS Eleringile oleks investeeringute katteallikate asendamiseks kas 25% osaluse börsile viimine või täiendavate võlakirjade väljaandmine. Võlakirjade programmis saaksid osaleda nii Eesti eraisikud, pensionifondid, Eesti Pank kui ka ettevõtted.Elering vajab rahaEleringi investeeringute katmiseks erakapitali ja pensionifondide kaasa haaramine võib olla ketserlik mõte, aga samas vajab Elering investeeringuteks rohkem raha juba praegu ja ka edaspidi, kui talle selleks kogutakse võrgutasudega. Seega rahul ei ole elektritarbija ega ka Elering. Näiteks elektrikatkestused tormide ajal, eriti meie saartel, takistavad tootjatel planeerimast suuremaid hankeid ja tekitab tellijates tarnijast sõltumatut põhjendamatut rahulolematust.Riigimehelikult lähenedes peaks Eesti riik riigiettevõtte Elering kaudu elektritarbijatele mõeldes just 50/50 põhimõtte kasutusele võtma. Just selleks, et tarbija hoiaks rohkem ja alati elektrit kokku, kuna see on rahaliselt kasulik nii temale kui ka riigile.Eleringile investeeringuteks raha kaasamise eesmärgiks oleks ehitada Eleringi kaudu kõik Eesti elektriliinid tormikindlaks hiljemalt aastaks 2025, kaasates selleks nii Euroopa struktuurifondide kui ka meil jõudeolevat vaba raha, mida on Eestis praegu pangakontodel üle 10 miljardi euro ja mis sooviks ennast kõrgemalt teenima panna kui inflatsioon.Vaba raha kasutusseKasvõi ainult mahus 1–2 miljardit eurot 10–15 aastaks kaasates ning seda eesmärgipäraselt kasutades saaks ilmselt lahendatud nii energia- kui ka paljud muud riigile muret valmistavad teemad. Vaba raha liiguks kuhjuvalt magavatelt pangakontodelt investeeringutena energiaprojektidesse ja tarbijate kokkuhoitud raha Eesti riigi majandusse ehk tarbimisse. Majandus elavneks.Eesti majandus saaks täiendava rahasüsti, inimesed saaksid tööd, tarbijatele jääb rohkem raha kätte, elektritarbimise säästmine suureneb, riigi CO2 jalajälg väheneb, riik saab ka rohkem elektrit eksportida, riigi majandusbilanss paraneb. Rohkem raha jääb ka alternatiivsetele/taastuvatele lahendustele nagu päikesepatareid, tuulegeneraatorid jms.Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.Autor: Kalev LepikMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.