Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Käibemaksukohuslus alaku kolm korda kõrgemalt

11. veebruar 2016, 11:15
Riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond).
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160211/OPINION/160219937/AR/0/Maris-Lauri.jpg

Eestis on käibemaksukohusluse piirmääraks 16 000 eurot. See peaks olema aga oluliselt kõrgem ja algama 50 000 eurost, kirjutab riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond).

Selgituseks neile, kes asja ei tunne: käibemaksukohusluse piirmäärast suurema käibe puhul peab ettevõte hakkama hinnale lisama käibemaksu. Ehk ettevõtte, mille kogukäive on aastas jõudnud piirini, kust järgmise müügiga ületatakse 16 000 euro piir, peab pöörduma maksuametisse, võtma end arvele käibemaksukohustuslasena ja edaspidi lisama hinnale 20% ja tasuma käibemaksu.

Hinna tõstmine on probleemiks neile ettevõtteile, kes müüvad oma kaupa eraisikutele. Viimased on hindade suhtes oluliselt tundlikumad kui ettevõtjad. Lihtsalt seetõttu, et käibemaksukohustuslastest ettevõtjad saavad enda poolt tasutud käibemaksu n-ö maha arvata, seega neil pole üldjuhul vahet, kas tegemist on käibemaksuga või -maksuta hinnaga.

Muidugi võib ka eraisikule müüdava kauba-teenuse lõpphinda hinda tõsta vähem või üldse mitte, kuid see tähendab, et ettevõtja kulude poolele lisandub käibemaks. See võib tähendada, et ots otsaga väljatulek läheb keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Hinda tõstes võib kasvav ja edukas ettevõte kaotada kliente neile, kes suudavad oma käivet hoida 16 000 eurost väiksemana. See tähendab, et raskustesse jõutakse enne, kui suudetakse kliendid endale kinnistada.

Ettevõtja ei taha toetust

Ärgem rääkigem sellest, et teeme meetme ja toetuse alustavale ettevõttele. Enamik ettevõtjaid ei taha toetusi, vaid arukaid reegleid, millest kinnipidamine ei ole kulukas, koormav ning tagab konkurentide võrdse kohtlemise. Meetmeks ongi kõrgem käibemaksukohusluse piir, kusjuures selline meede, mille kasutamiseks pole vaja pabereid määrida.

Käibemaksukohustuslaseks saab muidugi registreerida ka 16 000 eurost väiksema käibe puhul, kuid see on mõttekas juhul, kui ettevõtte ostab teistelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid, mis on käibemaksuga maksustatud. Nendeks ostudeks võivad olla tootmises kasutatavad materjalid, seadmed või teenused, mis on olulised ettevõtte toimimiseks. Kuid ettevõttel, mille kuludeks on üksnes või valdavalt tööjõukulud, pole midagi maha arvata.

16 000eurone aastakäive tähendab 1333eurost kuukäivet. See tähendab 995eurost brutopalka ühele töötajale, mis on vähem kui praegune keskmine kuupalk. See tähendab, et ettevõttel ei ole mitte mingeid muid kulusid peale tööjõukulude ja kasumit ei teenita. See tähendab, et ettevõte ei kasva. Praegune käibemaksukohusluse piir sobib mikroettevõttele, mis ei soovigi kasvada, vaid mille eesmärgiks on ots otsaga väljatuleku tagamine. Kuid ka seda ei pruugi jätkuda kauaks, sest palkade tõus viib paratamatult selleni, et ühel hetkel on 995 eurot brutona (801 eurot neto) liialt vähe.

Kui käibemaksukohusluse piirmäär seati 16 000 eurole, oli keskmine palk selline, et selle 16 000 sisse mahtus rohkem kui kolm aastast brutopalka. Ehk reaalselt on käibemaksukohusluse piir jäänud tõsiselt ajale jalgu. Kui me räägime sellest, et Eesti ettevõtted peavad oluliselt enam tõstma oma lisandväärtust – selle kaheks olulisemaks komponendiks on töötasu ja kasum –, siis ei peaks mikroettevõtteid, mis soovivad kasvada, takistama. Käibemaksukohusluse madal piir aga justnimelt pärsib nii ettevõtte kasvuhuvi kui ka lisandväärtuse suurendamise huvi.

Lätil ja Leedul kõrgem piirmäär

Käibemaksukohusluse piirmäärad on naabermaades Eesti omast oluliselt kõrgemad: Lätis 50 000 eurot ja Leedus 45 000 eurot. Seega oleks oluline, et me seaksime ka Eesti ettevõtjaile vähemalt võrreldava kasvuvõimaluse.

Valitsus on arutanud rahandusministeeriumi analüüsi käibemaksu piirmäära tõstmise mõjude üle ning nõustunud piiri tõstmisega 25 000 euroni. Kuid võiks rohkem, sest 50 000 eurot oleks hädavajalik miinimum. Kas või seetõttu, et jõuda naaberriikidega võrreldavale tasemele. Jah, käibemaksu piirmäära tõstmisega väheneb arvestuslikult maksutulu (25 000 puhul 2,4 miljonit eurot), kuid piiri tõstmine suurendab ettevõtete huvi kasvada, samuti pärsib varimajandust, mistõttu võivad maksutulud kahaneda hinnatust vähem või isegi kasvada.

Väheoluline pole seegi, et käibemaksupiiri tõstmiseks tuleb saada nõusolek Brüsselist. Ühelgi riigil pole seni selle saamisega probleeme olnud (lubatud on 100 000 eurot), kuid ehk oleks mõttekas korduvate taotluste asemel kohe pisut pikem samm võtta?

Suuremaid ettevõtteid käibemaksu piirmäära küsimus ei huvita, nagu ka neid, kes töötavad eelkõige teiste ettevõtete jaoks või kus kuludes on sisse ostetavaid kaupu ja teenuseid. Teeme ka puhtalt tööjõule toetuva äritegevuse mõnevõrra soodsamaks ja tõstame käibemaksukohusluse piiri 50 000 euroni.

Allikas: Maris Lauri blogi

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2016, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing