Hirmu ja ahnuse nõiaring

Investor Toomas, minu suur eeskuju ja õpetaja, laitis möödunud nädalal Tesla aktsia soetamise maha, sest hind liiga kõrge, kasumit ei teeni ning fundamentaalnäitajad ratsionaalselt võttes lootusetult kehvad. Mina aga olen Tesla puhul erinevalt Toomasest optimismi täis.

Esiteks on elektriautod vaieldamatult tulevikutrend, teiseks on Tesla asutaja Elon Musk oma liidriomadustelt ja läbilöögivõimelt sama atraktiivne nagu Bill Gates või Steve Jobs oma suurte tegude alguses ning need kaks tegurit tõmbavad Teslale tulevikus kliente ligi nagu kärbseid kleeppaberile ning veel olulisem, Tesla ja Muski isik toovad firmasse arvukalt andekaid töötajaid, parimaid insenere ja turundajaid. See on aga sedavõrd suur kapital, mis muudab Exceli põhjal tehtud analüüsi mõttetuks.

Hea võimalus

Hajuta riskid

Riskide hajutamiseks on üheks käepäraseks võimaluseks kasutada aktsiafonde, kus fondihaldurid jagavadki sinu investeeringud erinevate varade vahel ära. Miinuseks on aga fondide sisenemis-, väljumis- ja haldustasud, mis eriti pikas perspektiivis (näiteks pensionifondide puhul) vähendavad sinu võitu märgatavalt. Seepärast soovitan enne fondi investeerimist korra enda jaoks need asjad läbi arvutada.

Minu arvates on parim viis jätkuvalt investeerida otse aktsiatesse. Näiteks kui soovime panustada 10 000 eurot, siis piisab riskide hajutamiseks täiesti viiest aktsiast. Saaksime igati soliidse portfelli kui ostaksime kaks USA, ühe Euroopa, ühe Jaapani ja ühe Hiina tugeva turupositsiooniga suurfirma aktsia. Konkreetse valiku puhul võime julgelt lähtuda oma sisetundest. Kas osta ka mõni Eesti aktsia? Miks mitte, kuigi riskitase on neil märgatavalt suurem. Ise ma hoian jälgimisnimekirjas Tallinki ja Merko aktsiat.

Kuigi börs tundub kõige loomulikum ja käepärasem investeerimiskoht, tasub riskide hajutamiseks kasutada ka alternatiive. Näiteks kui 40% meie varadest on aktsiates, siis 20% võiks olla võlakirjades, mille puhul on käepärasem kasutada vastavaid fonde. Kuniks inflatsiooni pole, võib kolmandiku vara julgelt hoida ka rahas, mis annab lisaks ka paindlikkuse. Kui meie riskivalmidus on suurem, siis miks mitte kaaluda ka väikse osa investeerimist ühisrahastusprojektidesse, mida näiteks Äripäevas aktiivselt reklaamib Fundwise. Konservatiivse rahapaigutusena tagab hea une ka uuemapoolne korter Tallinna kesklinnas.

Kuidas ma ise olen väikeinvestorina praegu käitunud? Aasta esimesel nädalal tabas mind ühtepidi hirm ja teistpidi soov oma 2–3 aastat tagasi koostatud aktsiaportfell ringi vaadata ning ma müüsin kõik aktsiad peale Tesla. Praegu on mul 30% varadest Euroopa valitsuse võlakirjafondis, arvestusega teenida sealt väikse riskiga mõõdukat tulu. Teised 30% investeerisin spekulatiivselt toorainefondi, arvestusega, et seal ei saa pessimism kesta igavesti. Üles-alla hüppav Tesla aktsia moodustab varadest ligi 5% ning ülejäänud osa säästudest on sularahas jagatuna pooleks eurode ja dollarite vahel. Samal ajal on mul jälgimisnimekiri paarikümnest põnevast aktsiast, milles parimatesse kavatsen aasta jooksul investeerida. Enda ligi 20aastase väikeinvestori karjääri jooksul on mul aastane tootlus 7–8%, mis on üksjagu parem keskmisest Eesti aktsiafondist, kuid jääb tublisti alla näiteks investor Toomasele. Tulevikus oleksin väga rahul, kui suudaksin tootluse tõsta 10%ni.

Suures plaanis on aga nii minu kui iga üksiku väikeinvestori investeeringute maht mikroskoopiline. Samas on Eesti Panga andmetel eraisikute hoiuste maht viimase kümne aasta jooksul ligi kolmekordistunud ning jõudmas hiiglasliku 6 miljardi euro piirini. Kurb on aga see, et valdavalt seisab see raha pangakontodel ja ei teeni midagi. Minu meelest tohutu realiseerimata potentsiaal. Kui inimeste mõttemaailmas tekiks muutus ning varade tootlus jõuaks 5%ni, siis tähendaks see jõukuse kasvu ja täiendavat rahasüsti majandusse 300 miljonit eurot aastas.

Loo autorile kuulub Tesla aktsiaid.