Laupäev 27. august 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SDE ei ole pidur

Kajar Lember 23. veebruar 2016, 10:00
SDE aseesimees ja Tartu abilinnapea Kajar Lember.

Sotsiaaldemokraatlik erakond ei püüa pidurdada haldusreformi, vaid üritab arvestada kohalike kogukondade otsustusõigusega, kirjutab SDE aseesimees ja Tartu abilinnapea Kajar Lember.

Haldusreformi eesmärk on tõsta omavalitsuse võimekust. Selle saavutamise põhiline tee on aga omavalitsuste liitumine suuremateks haldusüksusteks ning ainus sisuline kriteerium on elanike arv. Kava kohaselt peab reformijärgses Eestis elama igas omavalitsuses vähemalt 5000 inimest.

Kõik, kaasa arvatud eelnõu väljatöötajad, möönavad, et liitmistehete tagajärjel omavalitsuste võimekus iseenesest ei suurene. Tekib küll teatav mastaabiefekt, mis aga ei anna ühinenud omavalitsusele juurde ühtegi sisulist võimekust ega edenda kohalikku elu. Seepärast ei sünni Eestimaale juurde ühtegi last ega teki uusi töökohti. Teisisõnu – kui liitumisele ei järgne sammud, mis pakuvad omavalitsustele uusi arenguvõimalusi ja parandavad avalike teenuste taset, siis ääremaastumine pigem süveneb.

Tasub meenutada, et eelnõu kontseptsioon kirjeldas tänuväärselt omavalitsuste tulubaasi tõstmise, omavahelise koostöö tugevdamise ja lisaülesannete täiendava rahastamise võimalusi. Juttu tehti ka osavaldade ja linnaosade õiguste laiendamisest ja külavanema institutsiooni tugevdamisest. 

Asjad tuleb vaielda selgeks

Just need teemad peavad valdade ja linnade ühinemiste kõrval saama seadusandlikul tasemel samuti lahenduse. Meil ei ole vaja uut nn kooseluseadust, mille parlament küll kinnitab, kuid mis ei hakka tööle. Seega oleks tark vaielda asjad enne selgeks, et pärast seaduse vastuvõtmist ei peaks valama kibedaid pisaraid.

Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid ei ole haldusreformi senises protsessis käinud välja utoopilisi ja kulukaid soove, vaid juhtinud tähelepanu asjadele, mida eelnõu erinevalt koalitsioonileppest ja valitsuse tegevuskavast ei käsitle.

Edasiminekuks on vaja sätestada uue rahastamismudeli muudatused, mis kasvataksid maavaldade ja väikelinnade tulubaasi ning annaksid ühtlasi ühinevatele omavalitsustele signaali, milliste tuludega saavad suuremad omavalitsused tulevikus arvestada.

Kogukonnad

Oluline on, et seadusesse jõuaksid sätted, mis tagaksid ka kohalikele kogukondadele otsustusõiguse ühinenud omavalitsustes. Eesti maaelu hoiavad suuresti üleval kogukonnad, mistõttu on nendega arvestamine elementaarne. Oleme välja käinud ka ettepanekud, mis vähendaksid omavalitsuste laenupiiranguid säästuefektiga investeeringute korral, suunaksid

CO2 kvoodi müügist laekuva raha eeskätt regionaalseteks investeeringuteks ja eelistaksid huvitegevuse riiklikul toetamisel  maapiirkondi. Huviringid ja trennid jäävad praegu pahatihti just maale elavatele lastele kättesaamatuks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole pidur, vaid tervest Eestist hooliv erakond. Loodan väga, et nii valitsuses kui ka riigikogus peetavad arutelud annavad meile lõpptulemusena reformiseaduse, mis kasvatab meie inimeste heaolu ega vii aina tühjeneva maa suunas.

Äripäev kirjutas eile juhtkirjas, et sotsiaaldemokraatide plaan muuta omavalitsuskorraldus mitmetasandiliseks tähendab soovi lasta haldusreform põhja. Kui see saab teoks, on haldusreformiga järjekordselt ühel pool.

Otsi:

Ava täpsem otsing