Ekspordime maailma parimat haridust

01. märts 2016, 07:00
Maie Jõgar
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160301/OPINION/160229772/AR/0/Maie-Jõgar.jpg

Eestis peaks olema võimalik saada haridust kõikides Euroopa keeltes ning lisaks hiina ja jaapani keeles, kirjutab New Tallinn OÜ tegevjuht Maie Jõgar. Videotunnid on peatne paratamatus niikuinii.

Kui Eesti suudaks muuta maailmas esimesena haridussüsteemi riigis vähemalt 50% ulatuses kaasaegseks, on meil ainulaadne võimalus eksportida seda süsteemi ka teistesse riikidesse.

Videomaterjalide ja harivate interaktiivsete mängude loomisel, mis vastaksid üldhariduskoolide standarditele, on kõige kallim esimese eksemplari tootmine ja tõlkimine. Iga järgnev analoog ei maksa peaaegu mitte midagi, see on lihtsalt koopia. Seega on sellises äris esmatähtis hõivata algataja positsioon, kuna sellega saavutatakse vajalik mastaabiefekt ning märkimisväärne konkurentsieelis järgijate üle.

Kõige pessimistlikuma arvestuse kohaselt moodustaks riigitulu sellisest haridusesüsteemi ja vahendite ekspordist globaalsel maailmaturul vähemalt 10% riigi SKTst ning vähendaks riigi kulutusi võrreldes praeguse haridussüsteemiga ligikaudu 20%. Lisaks lahendaks selline radikaalne muudatus hõlpsalt võrkeelsete laste hariduse saamise probleemi, mis hetkel pidurdab Eesti arengut. Riik peaks püstitama eesmärgi, et Eestis oleks õpilastel võimalik saada vähemalt põhiainetes haridust kõikides Euroopa keeltes ning lisaks hiina ja jaapani keeltes. See annaks meile otsekohe tohutu konkurentsieelise ja meelitaks kohale spetsialiste ja talente kogu maailmast, kes annaksid omapoolse arengutõuke Eestile.

Eksporditav haridus loob töökohti

Samuti võimaldaks uus kaasaegne haridussüsteem Eestist välja rännanud eestlastel naasta kodumaale koos koolis käivate lastega, sest nende lapsed saaksid jätkata kooliteed neile sobivas keeles. Mis tahes Eesti otsas elades saaks laps videokonverentsi teel jätkata õpinguid võõrkeeles samal tasemel, nagu ta välismaal õppis, samuti järgida koos teiste õpilastega videomaterjali mõne aine kohta, kuulates talle sobivat keeletõlget, ning täita hiljem interaktiivses keskkonnas vastavas keeles teste.

Suurlinnalapsed saaksid ammutada vajalikke teadmisi ülekoormatud koolide asemel osaliselt kinodes, mis seisavad teadaolevalt hommikutundidel tühjana. Nii näiteks võiks olla tavaline, et viienda klassi Eesti ajaloo tund leiab aset hoopis kinosaalis, 3D-formaadis ning Ott Sepp jutustaks kaasakiskuvalt toimunud sündmustest. Või tutvustaks hoopis  Kiristjan Jõekalda filmilinal põnevalt ja omapärase huumoriga geograafiat, olles ise mõistagi selles paigas, millest parasjagu jutt käib. 

Kui Eesti haridusest saaks riigi peamine ekspordiartikkel, tekiks Eestis palju kõrgepalgalisi töökohti eelkõige loomingulisele intelligentsile: õpetajatele, tõlkijatele, teadlastele, filmitegijatele, näitlejatele, kunstnikele, disaineritele jne. Samuti meelitaks projekt Eestisse uusi investoreid ning koostööpartnereid tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riikidest. Suure tõenäosusega oleks Jaapan huvitatud oma haridusesüsteemi optimeerimisest ning koostöö Eestiga võimaldaks luua kaasaegse hariduse süsteemi, mis sobiks nii Euroopa kui ka Aasia maadele.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. March 2016, 06:45
Otsi:

Ava täpsem otsing