Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Külalislahke Eesti

07. märts 2016, 07:00
Maria Jürimäe
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160307/OPINION/160309913/AR/0/Maria-Jürimäe.jpg

Estonian Hospitality programm pakub välismaalastele võimaluse Eestis turvaliselt matkata Eesti looduses ja osaleda põnevatel koolitustel, külalislahketele eestlastele aga suurepärast teenimisvõimalust, kirjutab kunstnik Maria Jürimäe.

Need, kellele meeldib kiire linnaelu, on end kenasti Tallinnas sisse seadnud. Paljude jaoks on ideaalne Eesti aga koht, kus elada oma (esiisade) talus, kuulata hommikust linnulaulu, jalad kastest märjad... ja kasvatada esiemade kombel lehmi-lambaid, vilja, teha heina? Või tegelda hoopis digitööga ning selle kõrvalt (rahva)kunsti, (pärimus)muusika, tervise ja tasakaalu otsimisega? Ning olla ettevõtja… kuid pigem liigse bürokraatia, euronõuete ja maksukoormuseta.

Mary ja Jimi lugu

Mary sammub hilissügiseses rabas. Ta on ainus teeline – ümberringi lõputu loodus oma lõhnade ja häältega. Keskkond, mida Mary suurlinnatüdrukuna kunagi kogenud pole. Päike loojub juba poole viie alal. Vaatepilt on vapustav, kuid ka kõhedust tekitav – GPS-seadme kohaselt peaks ta peagi Rabasaare külani jõudma, kuid pimedas rabas rändamine näib ohtlik. Õues on ka kõhedust tekitavalt külm. Õnneks on Mary riietus, mille ta juba lennujaamas laenutas, ilmaga igati sobiv ning laubalambi (samuti laenutatud) valgel jätkab ta teed.

Sama päeva hilisõhtul istub ta Rabasaare külas ühe talu saunas koos perenaise Elle ja tema tütardega ning mõtleb, kas ta ikka julgeb nende eeskujul end külma tiiki kasta. Peagi saabuvad ka Mary mees Jim ja tema sõber Peter maastikuratastega. Rattalaenutus tehti EH (Estonian Hospitality) kaardiga. See kaart on tõesti mugav – sellega tasuvad nad Elle perele ka öömaja, õhtusöögi, sauna eest (esmalt tund ja pärast veel kaks lisaks, sest tiiki kastmise julgustükk saab ära proovitud ja hakkab meeldima).

Järgmisel päeval naudivad nad hommikusöögiks naabertalu ökomunadest omletti üleaedse maasingi ja Elle koduleivaga. Jim on kokandushuviline ning jääb Elle juurde, et saada eksklusiivset erakoolitust väekate roogade valmistamiseks. Mary veedab hommikupooliku naabertalus Laine juures, kes tutvustab talle kindakudumise kunsti (Laine lapselaps Madis tuleb vahepeal tõlgina appi, kuid üldiselt saavad nad üksteisest ka niisama aru). Mary alustab vapralt – küll Laine edaspidi veebi kaudu nõu annab, kui häda käes. Hiljem ostab Mary veel mitu kindapaari jõulukingiks oma sõpradele ja sugulastele – omad villad, iidsed mustrid, sisselauldud regilaulud – selliseid kinke juba kaubamajast ei leia! Ta annab sisse ka oma ema kampsunitellimuse – ühiselt valitakse välja kirjad ja värvid ning Laine koob kampsunisse ka Mary ja ta õe ja venna nimed. Tasumiseks sobib jälle EH kaart.

Pärastlõunal lähevad Mary ja Jim koos sama küla elaniku Taavi juurde, et õppida mängima väikekannelt ja koos Taavi perega musitseerida, miksides kandlemängu elektronmuusika võimalustega. Taavi tütar jäädvustab sündmuse ja monteerib oma iPadis kiiresti kokku ka video, mille abielupaar kaasa saab võtta. Nii tunni kui ka video eest tasutakse taas EH kaardiga – lihtne ja turvaline makseviis, mille abiga saab Eestis hõlpsasti kokku panna Eriti Erilise puhkusepaketi.

Programmi saab kokku panna veebis

Selleks käisid Mary ja Jim juba enne puhkust vastaval veebilehel, kus oli näha tuhandeid põnevaid loodusmarssruute, ööbimispaiku (hotellidest inimesteni, kes olid liitunud EH-programmiga ja olid nõus inimesi oma kodus võõrustama, nagu Elle) ja tegevusi – spaahoolitsustest, ekskursioonidest ja kursustest inimeste väljapakutuni. Elle ja Indreku pere pakkus lisaks öömajale näiteks eesti roogi ja taluköögi kokanduskursusi, kalal-, jahil-, marjul- ja seenelkäike (nii varustuse laenutust kui saatjat ja teejuhti), sauna ja toitlustamist. Sama küla teised elanikud pakkusid teisi põnevaid enesearendamise võimalusi – Laine juures sai lisaks kudumisele-heegeldamisele ka lõngakraasimist, ketramist, taimedega värvimist ja gobeläänide valmistamist õppida ning valmiskraami ka osta, Taavi lastega andis soovijatele kandle- ja viiulitunde, pakkus ekskursioone ümbruskonna põnevatesse paikadesse ning õhtul võis tema pereansambli kontserti kuulata, Mihkel poegadega õpetas puutööd, Reet 3D arvutianimatsiooni ja joogat, vabastavat tantsu, meditatsiooni ja ratsaretki.

Ükski Rabasaare elanik ei töötanud „kutselise külalislahke eestlasena“. Estonian (Home) Hospitality programm oli nende jaoks lihtsalt võimalus elada esivanemate moodi ja samas ka teisiti – Elle oli lisaks ka lasteaiaõpetaja ning varem netis kokkulepitud külaliste vastuvõtmise graafiku järgi sai ta paarilisega oma lasteaias töötamise ajad kokku leppida. Indrek ja Reet töötasid IT-alal, Laine oli juba pensionil, ent tegi kaastööd käsitööajakirjadele, Mihkel tegeles tisleritööga, valmistades eritellimusel esemeid ja müües neid nii kohapeal kui ka interneti vahendusel.

EH programmiga liituda (EH kaarte sai lugeda tavalise ID-kaardi lugeja abil) otsustasid nad seetõttu, et programmi kaudu Rabasaarele tulnud erinevate maade külalised oskasid Eesti loodust, külalislahkust ja elukestvat õpet ning uusi põnevaid oskusi ja kogemusi hinnata ja väärtustada. Ka rahas – nt Mary, Jimi ja Peteri külaskäik tõi Ellele sama palju sisse kui nädal tööd lasteaias. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et EHga liitumiseks polnud vaja registreerida ettevõtet või end FIEna kirja panna ning programmis osalejatele ei esitatud ka ahistavaid euronõudeid.

Mida Mary ja Jim edasi tegid

Mary ja Jim suundusid nüüd edasi järgmisse linnakesse, kus neid ootas mõnus spaa, sealt tuldi neile Rabasaarele autoga vastu (järgi tulemise aeg lepiti kokku telefoni teel, broneering oli tehtud veebis juba varem ning tasuti taas EH kaardiga). Siis rändasid nad RMK matkarajal järgmisse alevikku, kus nad ei ööbinud hubases talus (Elle ja Indreku talu oli üks Kauni Kodu konkursi laureaate ja see oli ka EH lehel märgitud), vaid hoopis eksootilises nõukakorteris, kus õhtuks pakuti ka stiilipuhast nõukamenüüd kartulisalati, roheliste herneste, singirullide ja 70ndate lauludega, pererahvas rääkis oma tollasest elust, näitas vitriinkapis tollaseid suveniire ning mustvalgeid fotosid.

Peter läks Rabasaarelt oma teed, ta jätkas rattaga tiirutamist ning kavatses järgmised ööd veeta telgis – ehkki november Eestis on külm, oli ta laenutusest saanud telgi ja magamiskoti, mis pidi sobilik olema ka miinuskraadidega ning Peter oli magamiskoti head omadused juba omal nahal järele proovinud) ning osaleda seejärel öisel ekstreemorienteerumisel. Tal oli kavas läbida aja peale ka üks marsruut, mille läbijate edetabel internetis uusi rekordeid ootas.

Puhkuse lõpul Tallinna EH peakontoris said Mary ja Jim, Peter ja teised EHs osalenud vaadata tervet hulka vahvaid fotosid oma reisist, nad võisid neist parimad ka soodsalt välja trükkida või tellida mõne foto põhjal joonistuse või maali kohalikult kunstnikult. Loomulikult said nad kogu pildipaketi ka väikese tasu eest digitaalselt kaasa võtta. Külalised teadsid, et kui annavad tagasisidet oma reisi sihtkohtade – majutuspaikade, tegevuste jms osas – siis võivad nad järgmiseks reisiks endale või sõpradele EH boonuspunkte saada.

Mis on Estonian Hospitality

Estonian Hospitality oleks programm, mis pakuks Eestisse tulevatele välismaalastele võimalust juba eelnevalt oma reisi veebis kavandada. Mitmesuguste filtrite abil saab hõlpsasti valikuid kitsendada – kes otsib stiilset taluarhitektuuri, kes tervisepuhkust või loodusravi, kes eurotasemel majutust, kes ajarännakut 19. sajandi tallu või nõuka-aega, kes tahabki minna külla tavalise eestlase koju. Rikkalik pildimaterjal ja eelnevate kasutajate kommentaarid aitaksid leida just igale isikule sobivat marsruuti.

EH toob välja Eesti trumbid: rikas loodus, millele kõigil vaba juurdepääs ning mitmekesine kultuuripärand. Metsavaikus, sood ja rabad, mererannad – need on paigad, milles vabalt jalutamine kilomeetreid inimesi kohtamata pole tänases maailmas sugugi nii tavaline. EH üks müügiargumente oleks ka tasuta telkimine nii RMK metsades kui ka paljude talude maadel (kes seda pakuvad lootuses, et telkijad tellivad nt mõne eine, koolituse või ostavad midagi kaasa ning enamasti nii ka läheb), see oleks maailmas unikaalne.

Iga eesti inimene saaks EH-programmiga ühineda ning pakkuda välja hinna, mille eest tema juures saab öömaja, toitu, sauna, metsaretki vms. Kuna tegemist oleks eksklusiivse teenusega (enamasti ühele-kahele inimesele või minigrupile), siis oleksid ka hinnad vastavad – need poleks madalad, ent vastaksid teenuse (kogemuse) erilisusele. Uued EH-programmiga liitujad võiksid esialgu pakkuda soodustusi, hiljem, kui varasemate kasutajate tagasiside juba veebis olemas, siis on usaldusväärsusel suurem garantii ja võib küsida ka väärikamat tasu. Reisi planeerija otsutab ise, kas ta väärtustab rohkem kindlat kvaliteeti ööbides juba varem mitmete poolt kõrgelt hinnatud ööbimiskohtades või põnevust (ja võimalikku riski), proovides uusi majutusvõimalusi, tegevusi, koolitusi.

Iga programm on unikaalne

Iga ränduri EH-programm oleks unikaalne, üldine kava pannakse paika veebis. Kuna programmi kureerib Eesti riik, siis on info usaldusväärne ja eri keeltes hõlpsalt kättesaadav. Saabuja teeb ettemakse vastavalt esialgsele kavale oma EH kaardile, mis isikustatakse (sellel on kasutaja foto, et keegi ei saaks seda kuritarvitada) ning millega saab Eesti viibimise jooksul turvaliselt tasuda kõikvõimalike teenuste ja kaupade eest. EH kaardi taotlejale (nii külalistele kui ka vastuvõtjatele) tehakse ka taustauuring – et poleks kriminaalset tausta, makseprobleeme vms. Kui kummalgi poolel peaks ilmnema probleeme, siis lubab riik nende lahendamisel toetada. Just see garantii julgustab näiteks Maryt Lainelt ka kampsunit tellima ja selle eest ette maksma – EH kodulehel pakutav info ja teiste sarnaseid tellimusi teinud inimeste positiivsed lood annavad talle kinnitust, et nii toimida on turvaline.

Kui nüüd kaardiomanik oma reisil nt Ellele sauna või Taavile pillimängutunni eest maksab, teeb ta seda vastavalt kokkulepitud hinnakirjale. Elle või Taavi võivad teha ka soodustusi, nt pakkuda sauna järgnevaid tunde parema hinnaga, kahe inimese tundi soodsamalt kui eratundi vms.

Olenemata kokkulepitud summast läheb 90 % teenitud rahast otse eesti inimestele ja 10% EH programmi ülaldpidamiseks. EH raha on nii üksikisikutele kui nt hotellidele, transpordifirmadele jms maksuvaba, sest see on otseselt raha, mida Eestisse mujalt sisse tuuakse (ja mis seega Eesti majanduse arengule hoogu annab).

Kuna programm muutub aasta-aastalt populaarsemaks inimeste seas, kes otsivad ehedust, puhast loodust, tõelisi (mittekommertslikke) elamusi ja uusi oskusi ning on valmis sellesse ka investeerima, siis on ka 10% EH käibest märkimisväärne hulk raha. Selle eest peetakse üleval EH portaali (seda täiendavad ka Eestis reisinud inimesed, samuti teenuste pakkujad oma fotode, videote, lugudega) ning korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid nt rahvusvahelistel turismimessidel, ajakirjanduses, aga eelkõige sotsiaalmeedias.

Eesti külalistele annab see programm võimaluse harrastada teistmoodi turismi – kes käib mööda jahitalusid, kes valib spaasid ja koduseid saunu-massaaže, kes õpib keraamikat või maalikunsti, kes rändab eelkõige puhtas looduses ja peab fotojahti, kes paneb kokku assortiipaketi.

Mõned külad võivad üheskoos otsustada rännata ajas tagasi – tutvustada esiisade aegset mahepõlluharimist, villatöötlemist, linakasvatust jms. On ka külasid-alevikke, mis ideaalselt sobiksid, et pakkuda päeva või nädalat „nõukogude ajas“, nt pioneerilaagris, kolhoosis, nõukogude armees. Kogemuse juurde käiksid autentsed riided, mida laenutada, ajastukohased tarbeesemed, menüü jms. Ja loomulikult poleks see kogemus odav.

Kui vana-aja tallu või nõukaaega minejatele laenutatakse ajastutruud riided, siis kõigile soovijatele, kes tahaksid kogeda külma sügist-kevadet-talve pakutakse laenutuseks ilmastikuks sobivaid riideid – mütse, salle, jalatseid. Laenutada saab ka telke, jalgrattaid, suuski jms.

Eesti on piisavalt metsiku ja mitmekesise loodusega, et sedalaadi rändureid siia tuua, samas piisavalt turvaline (EL), et inimesed julgeksid siia tulla. Eriti kui nende individuaalseid rännakupakette toetab riiklik usaldusväärne programm ja lisaks ka kogu Eesti kattev digitugi.

Eesti inimestele annab see programm võimaluse elada keskkonnas, mida nad armastavad ja väärtustavad – esivanemate kombel talus, metsas, mere või järve ääres ning teha seda, mis hingele kõige enam rahuldust pakub, olgu selleks siis kunst, käsitöö, muusika, matkamine. . .

Kaugtöö ja digilahendused sobivad osadele, EH programm teistele ning paljud kombineeriksid mõlemaid võimalusi.

Eesti riigile annaks selline programm võimaluse end terviklikult turustada, tuua sisse välisressursse (mis esmalt aitavad parandada Eesti inimeste elujärge ja toetavad regionaalarengut ning hiljem, tarbimise kaudu toovad ka maksutulu), toetada talentide kodumaale jäämist ja naasmist.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. March 2016, 07:02
Otsi:

Ava täpsem otsing