Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskuriteo ohvri kadalipp

    Urmas UstavFoto: Erakogu

    Vandeadvokaat Urmas Ustav palub riigil majanduskuritegudega tegelemine prioriteetide tasandil oluliselt ettepoole nihutada.

    Majanduskuritegude uurimise tahe ja võimekus on olnud suur probleem läbi taasiseseisvusaja. Kahetsusväärne ning klientidelt sageli riigi suhtes sapiseid kommentaare esile kutsuv on menetluskadalipp, kus majanduskuriteo kohta esitatu suhtes tuleb prokuratuurist äärmiselt kõrge tõenäosusprotsendiga vastus, et tegemist on tsiviilvaidlusega ning sellega ei tegeleta, kuigi advokaadi kaudu prokuratuuri poole pöördudes on sageli püütud ära teha kogu võimalik õiguspärane tõendite kogumise töö, et asjaolud võimalikult selged ja etteheited tõendatud oleksid.
    Järgneb kohustuslik etapp riigiprokuratuuris, mille vastus ei erine tihti ringkonnaprokuratuuri keelduvast seisukohast. Alles kolmandast astmest ehk Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumist saabub seisukoht, et kaebaja väited väärivad tähelepanu ning menetlust tuleb alustada. Nii on menetluse alustamiseks lisaks eelnevale kodutööle kulunud mitu kuud ning ohtralt raha õigusnõustamisele. Seejärel laekub uurimisalluvuse määrus. Ja seejärel sageli aastate pikkune vaikus. Ja seejärel saabub üpris sageli menetluse lõpetamise määrus, kuna mõistlik menetlusaeg sai läbi ja väidetav kuritegu aegus.
    Majanduskuriteo mõju maksumaksjale
    Mõistan, et riigi ressurss on napp ning rahva õiglus- ja turvatunde seisukohalt on oluline lahendada sellised kuriteod, mis meid kõiki vahetult puudutavad. Samas on äärmiselt lühinägelik arvata, et pikemaajalises perspektiivis ei mõjuks õiglustundele ning äri- ja õiguskultuurile see, kui pahategijais süveneb karistamatuse tunne.
    Kui pisisulist pahategija lööb katki autoklaasi, on kannatanul poolteist päeva nikerdamist ja paha tuju, ent mõju nii kannatanule vahetult kui majandusele enam-vähem olematu. Ent kui väikese või keskmise suurusega ettevõtjale jääb pahatahtlikult võlgu tema äripartner, on kannatanu sundviskes – end tuleb ikka ära elatada ja töötajatele palka maksta. Järgnebki lumepalliefektina kokkuhoid. Sageli hakatakse nikerdama maksudega ehk kahju saab seesama riik kui maksukoguja. Lisaks süveneb pettumus süsteemis, kuna pole lootustki, et ilma ressurssinõudvat õigusvaidluste kadalippu ette võtmata oleks võimalik pahategijalt midagi tagasi tuua.
    Soovitan õigustegutsejana ja palun kodanikuna majanduskuritegudega tegelemine prioriteetide tasandil oluliselt ettepoole nihutada. Eesti on ettevõtluskeskkonnana oluliselt ihaldatum paik, kui majanduslikku laadi uputamised ei ole uppuja enda asi. Sageli piisab mingi valdkonna prioriteetsuse sõnumi edastamiseks põhimõtteliselt ja metoodiliselt menetletud juhtumitest, millega antakse ühiskonnale signaal ja seda arvestatakse. Neid ei pea olema palju. Küsimus ei olegi kõige kriminaliseerimises, vaid pisut kriitilisemas ja komplekssemas analüüsis juhtorgani liikmete vastutuse, vara tagasivõitmise reaalse teostatavuse, füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise jne asjus.
    Olen kindel, et tõenäoliselt ei kordu aastaid tagasi oma praktikas kogetud juhtum, kus raamatupidamise ebarahuldava korraldamise alusel, kus pahalastest juhatuse liikmed olid nimelt hävitanud kogu raamatupidamise, kriminaalmenetluse algatamisest keelduti, kuivõrd avaldusega koos polnud esitatud raamatupidamisdokumente.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.