Tule tagasi, Eesti tiiger!

Artikkel

- Arvamused
- Marge Ugezene
- 11. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tule tagasi, Eesti tiiger!
Tiiger.Foto: Indrek Susi
Eesti paigutamine Sambiaga samale pulgale on üks karmimaid hiljuti kõlanud hinnanguid, mida saaks pöörata enda kasuks, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Marge Väikenurm.
Suurettevõtja Ain Hanschmidti sõnu oli mul raske must valgele kirja panna, sest patriootlikult ei tahaks ju mõelda ja veel vähem tunnistada, et selles leidub tõetera. Tahan uskuda, et väike Eesti on üks ahvatlemaid investeerimispaiku igale välisettevõtjale, kes süüvib Eesti plussidesse, laskmata end heidutada nõrkustest ja et Eesti suudab pehmendada neidsamu nõrkusi. Lõpuks võiks ta lausa olla üks tubli tiiger, kes hüppab takistustest üle mängleva kergusega.
Jõulisest uhkest kiskjast pole aga märki. Masendav, sest varem isegi oli, kui lähtuda ärikinnisvaraga tegeleva EfTENi juhi Viljar Araka tõdemusest, et Eesti kohta käinud terminit Balti tiiger ei ole tema kõrvu kostunud juba aastaid. Eesti tiiger (ja naljaga pooleks ilmselt Sumatra oma, kes tiigri alamliikide väikseim) on siis kas lahkunud, väsinud või kõige hullem – loobunud. Lahkumine ei ole kõige halvem, sest alati saab tulla tagasi. Loobumisega on tihti teine lugu.
Kriisi mõju
Põhjuseid, miks Eesti naabrite Läti ja Leedu ees julgelt ei sammu, on omajagu. Üks peamine on kriisiaeg, mis jättis sügavama jälje ja lõi tegurid, mis võttis tiigrilt optimismi ja mitu head võimalust. Arakas on optimist ja leiab, et Eesti ettevõtete praegused investeeringud on hea märk. Peale selle pole tema sõnul vaid Eesti saatus välisinvestorite pagemine, sest ka mujal tõmmatakse oma koduturu ümber kerra.
Kui kuulata Eesti Gaasi soetanud Hanschmidti kirjeldusi näiteks Londonist, kus konverentsil pandi Eesti patta ääremaade Sambia ja Mongooliaga, siis see siiski näitab siia pilku heitvate investorite suhtumist. Ka Brüsselis nimetati Eestit perifeeriaks.
Samas oleks vale sõltuda vaid välisinvestoritest, kuigi viimasel ajal on palju juttu olnud nende langenud huvist Eestisse panustada ning on räägitud, miks see on meile halb. Majandusanalüütik Heido Vitsurile meeldiks, kui eestlased ise rohkem firmasid püsti paneks, sest see annab majandusele rohkem väärtust.
Tark samm osta
Ettevõtteid luuaksegi, aga nad vajavad aega kasvamiseks ja usalduse võitmiseks, et edukusega silma paista, nii et lahkuva kapitali ostmine näib praegu tark samm. Ettevõttele on tugevam alus juba pandud, tänu millele on kergem minna edasi. Kui firma eesotsas on nutikad juhid ja omanikud.
Majanduses vahelduvad tõusud ja mõõnad (aeg, kui pole tiigrit). Mõõnast nagunii ei pääse ja Eestist ei saa tõenäoliselt ka (püsti)rikast väikeriiki Venemaa külje all. Sambia on Sambia ja Mongoolia on Mongoolia. Ning Eesti on Eesti, kus on ka oma ettevõtjaid. Nende entusiasmi kadumine oleks riigi majandusele ehk kõige valusam löök. Ja mis puudutab seda va tiigrit, siis loodetavasti on ta lahkunud ajutiselt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum