Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic õigetele rööbastele

    Priit HumalFoto: Erakogu

    Et Eesti saaks Rail Balticust kasu, tuleks uues tasuvusuuringus arvestada inimeste ja olemasoleva raudteega. Arendades Eestis kiiret raudteevõrku, ei muutu me ääremaaks ja loome ühtlasi parimad eeldused Helsingi-Tallinna tunneli tasuvuseks, kirjutab Priit Humal kodanikeühendusest Avalikult Rail Balticust (IRL).

    Raudtee assotsieerub Eestis eelkõige kaubaveoga ja sellest loodetava tuluga ning reisiliiklusest räägitakse eelkõige kui tülikast kaasnähtusest, mida peab doteerima. Seejuures unustatakse oluliselt suurem lisandväärtus, mida tekitab ühistransport majandusele ning geograafilise kauguse „kokkusurumise“ efekt.
    Kaubaveod raudteel on alati olnud seotud eelkõige väljapääsuga sisemaalt merele. Võitjad on olnud need riigid, sadamad ja raudtee, kellel on selles väljapääsus olnud võimalik mängida võtmerolli. Eesti oma geopoliitilise asendiga on seni olnud võitja, kui vaadata Venemaalt tulevat transiiti.
    Põhja-lõuna suunal samasuguse rolli võtmine ei õnnestu kahel põhjusel: Euroopa ja meie vahel on mereühendus olemas ning ELi reeglid on „triki“ ära keelanud, kaubatransiidilt kasumit teenida ei tohi.
    Reisiliiklusele dikteerib meie geograafiline asend, et põhiline ühendus Euroopaga käib lennukitega. Ükskõik, kas reisirong jõuab Tallinnast Berliini 14 tunniga, nagu Rail Balticu otsetrassi valmimisel, või 2-3 tundi pikema ajaga, kasutades praegust raudteed, see ei muutu. Seega ei aita kavandatav uus raudtee meid ka Euroopale lähemale.
    Seome ääremaad
    Tõstes olemasoleval raudteevõrgul Narva ja Valga suunal kiiruse 200 km/h ning Pärnu, Viljandi ja rajataval Haapsalu raudteel 120 km/h muutuksid kõik Eesti linnad (v.a saared) Tallinnast tunni kuni poolteise kaugusel olevaks „suurlinnaks“. Nendes linnades elab kolmandik Eesti elanikest ehk 400 000 inimest, kes võivad elada ühes linnas ning töötada või õppida teises. Sellega pakume nn ääremaal elavatele inimestele võimaluse Eestist väljarändamise asemel suurema lisandväärtusega osaleda Eesti majanduses.
    Euroopas on ära proovitud, et paremad kohalikud ühendused lennujaama panevad inimesed ka rohkem lendama. Näiteks kui Norras töötava Narva elaniku sõiduaeg Norrast koju võtab tunni vähem, teeb ta seda sõitu sagedamini ja väiksema tõenäosusega kolib Eestist ära. Samuti väheneb tal eelis kasutada Peterburi lennujaama.
    Ääremaade tihedama sidumise poolt tekitatud sünergia ja majanduse elavnemine annab lennuühenduste paranemisse loomulikult oma panuse, mis võib olla viimati mainitust suurem.
    Ei vaja selgitamist, et rohkem lendajaid ja lende aitab meid Euroopale lähemale, seega, vähendades ääremaastumist Eestis, jõuame koos ka Euroopale lähemale.
    Esimene Rail Balticu tasuvusuuring, mille 2007. aastal tegi COWI AS, leidis, et inimeste liikuvust parandab kõige paremini olemasoleva raudtee kiiruste suurendamine. Selle järgi ka toimus nn Rail Baltic I ehk praeguse raudtee renoveerimine, kuid päris valmis sellega ei jõutud ning kiirus pole jõudnud 160 km tunnis. Esimeses uuringus võrreldi ka Pärnu kaudu kulgevat otsetrassi, kuid selle tasuvus polnud sugugi nii hea. Tõdeti, et palju segadust põhjustaks kahe laiusega raudtee ekspluateerimine.
    Tunneli tasuvuse eeldus
    2011 valmis juba teine Rail Balticu uurimus, mis jõudis eelmise uurimisega vastupidisele tulemusele. Selle üks põhjusi oli, et eelmise uuringu parimaks lahenduseks peetud olemasoleva raudtee kiiruste tõstmine jäeti võrdlusest välja. AECOMi uuringu järgi tehakse praegu „Rail Baltic II“ raames trassiplaneeringuid ning räägitakse ehituse alustamisest.
    Eelmisel aastal algas ning sel aastal peaks valmima kolmas Rail Balicu tasuvusuuring. Nagu eelmistes, nii ka selles uuringus on kohustuslik võrrelda oluliselt raudtee kulgemise alternatiive ning nende mõju majandusele. Eesti peaks nõudma, et selles uuringus käsitletaks ka esimese uuringus parimaks peetud variandist mõnevõrra ambitsioonikamat plaani: tõsta olemasoleval raudteel kiirusi kuni 200 km/h-ni. Kui uuring näitab sarnaselt esimese uuringuga, et raudteevõrgu kiiruste tõstmine on suurima mõjuga majandusele, saab Eesti linnade üheks linnaks sidumise kümne aasta jooksul ellu viia.
    Eesti kiire raudteevõrk loob ka eeldused Helsingi-Tallinna tunneli tasuvuseks. Eesti ja Soome sama rööpmevahe võimaldab tunneliga siduda olemasolevad raudteevõrgud Eestis ja Soomes. Kaob vajadus linnaplaneerimise seisukohalt ebamõistlike uute terminalide ja ümberistumise järele. Sama rongiga võib tunniga sõita mitte ainult Balti jaamast Helsinki keskvaksalisse vaid ka Pääskülast Vantaasse või Tapalt Espoosse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.