Väikeettevõtlus ägab valust

Alustada võiks sellest, et tõsta praegust käibemaksu kohusluse alammäära viis korda, vabastada mikroettevõtted käibega alla 50 000 euro sotsiaal- ja tulumaksust ning kehtestada neile käibepõhine maks 15%. Sellisel juhul oleks ettevõtlusega alustajaid ning töökohtade loojaid oluliselt rohkem kui praegu. Vastasel juhul jääb ettevõtluspäeva tähistamine poliitikute suurimaks majanduse elavdamise algatuseks.

Valitsuse koalitsioonilepingus on punkt, mille kohaselt arendame ettevõtluskeskkonda sooviga luua Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas. Oma kogemusest julgen väita, et Eestis ägab väikeettevõtlus liigse maksukoormuse all. Samuti on riigi pakutavad sotsiaalsed garantiid just väiksemate ettevõtete juhatuse liikmete jaoks selgelt ebapiisavad. Riigi käitumine on nagu Suure Peetri ja Väikese Peetri toidukoti jagamine. Riik nõuab makse täie rauaga, aga kui on juhatuse liikmele vastuandmise aeg, siis toidukotti lahti ei tehta.

R-Kiosk pakub ettevõtlikele inimestele võimalust alustada frantsiisiettevõtet – võtta enda hoole alla üks kiosk ning tegeleda selle heaperemeheliku korraldamise ja juhtimisega. Praegu on meil 36 frantsiisivõtjat, kes kõik on ka oma äriühingu juhatuse liikmed. Suhtleme nendega iga päev. Elame kaasa nende edule ning proovime aidata raskematel aegadel, sest ka meie edukus sõltub sellest, kas neil on sära silmis ning siiras soov oma kioskit arendada. Nad ei saa ette näidata suuri ekspordinumbreid ja laienemisplaane globaalsetele turgudele, kuid nad on tublid ja ettevõtlikud, maksavad korralikult riigimakse ning annavad Eesti eri paigus inimestele tööd. Paljuski just sellised julged ja tublid väikeettevõtjad on meie majanduse vundament.

Neil ei ole kerge hakkama saada. Erinevalt mitmest teisest Euroopa riigist peab Eestis alustav väikeettevõte maksma sama palju makse kui suurfirma. Olen näinud, et tihti lämmatab see ettevõtja tahtmise tööd teha enne, kui ta saab korralikult jalad alla. Eesti poliitikud on välismaal omajagu kiita saanud põhimõtte eest, et ettevõtjatele ei tehta maksuerisusi. Samas võime ainult arvata, kui palju töökohti on väikeettevõtetel seetõttu jäänud loomata. Kui tõesti soovime inimeste ettevõtlikkust arendada, on vaja muutusi maksusüsteemis.

Lisaks maksuerisuste puudumisele on äärmiselt ülekohtune jätta juhatuse liikmed ilma töötuskindlustushüvitisest. Kindlustusmakseid võtab riik juhatuse liikmetelt meeleldi vastu, hüvitist rasketel aegadel aga ei paku. Frantsiisivõtjad, erinevalt suurettevõtete juhatuse liikmetest, ei saa töötuks jäämise korral muretult elu nautida. Sellele ebaõiglusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning on lootus, et lähitulevikus see probleem väikeettevõtjate jaoks laheneb.

Meie lõunanaaber Läti on hea näide, et asju saab teha ka teisiti. Seal on viimastel aastatel tehtud hulk pingutusi turgutamaks väikeettevõtlust ning toetamaks nende arengut. Näiteks Läti mikroettevõtted käibega kuni 100 000 eurot peavad maksma käibepõhist maksu vaid 13 protsenti ning nad on vabastatud tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksude maksmisest. Erinevate maksuekspertide ja ettevõtjate sõnul loob selline süsteem ettevõtlusega alustamiseks viljaka pinnase.

Ka meil tuleb rohkem kuulata, mida mikro- ja väikeettevõtjad tegelikult vajavad ning teha seadusandlusesse vajalikud muudatused. Valitsusel oleks juba aeg asendustegevuste (kooseluseadus ja Euroopa Kontrollikoja kandidaadi valimine) kõrval tegeleda ka teemadega, mis Eesti majandust ning seeläbi inimeste elujärge tegelikult parandavad.