Vähem energiamaksu, rohkem ettevõtlust

Jüri Leppik 30. märts 2016, 07:00
Vandeadvokaat Jüri Leppik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160330/OPINION/160329712/AR/0/Jüri-Leppik.jpg

Eesti peaks rajama maksusüsteemi energia minimaalse maksustamise alusele, kirjutab vandeadvokaat Jüri Leppik.

Pikemas plaanis on meile teadaoleva maailma ja tema majandamise ning majanduse areng olnud läbivalt otseses sõltuvuses energia kättesaadavusest. Energiast sõltuvad üksikisiku ellujäämine, saavutuste tulemuslikkus ja võimekus ning ühiskonna suutlikkus luua väärtusi.

Meie maksusüsteem suhtub praegu energiasse kui heasse võimalusse seda tulusalt maksustada. Erinevad energiakandjad jõuavad tarbijani ja tootjani aktsiisistatuna. Aktsiisidele lisandub ainsana maksusüsteemis ka veel käibemaks.

Energiata ei ole võimalik elada. Majanduses ei eksisteeri ühtegi asja ega tegevust, mis ei tarbiks mingil moel energiat. Iga teenus ja kaup sisaldab energiale kulutatud hinnaosa.

Praegu hea juurutada

Eriti sõbralik oleks arvestada energia kättesaadavusega (ja mittemaksustamisega) klimaatilistes vööndites, kus energiat ei ole vaja vaid selleks, et kõht täis saaks ja jalg tatsuks, vaid ilma välise energiata võib ka lihtsalt ära külmuda, vahel ka jaanipäeval.

Praegused madalad kütusehinnad annavad tunnetuslikult paljudele ettevõtjatele ja eraisikutele hõlpu toimetulemisel. N-ö toimetulekulised mured on jäänud tagaplaanile. Nüüd ongi hea aeg juurutada selles valdkonnas põhimõttelisi muudatusi.

Ettevõtja teeb enda äriplaani, arvestades kõiki võimalikke tegureid. Kui maksu- või muudel põhjustel ei saa ettevõtlusega tegeleda, siis seda ka ei tehta. Riik peab samas leidma raha, tagamaks ka nende eluvaldkondade toimimise, mis otseselt raha sisse ei too, kuid milleta ühiskond kärbuks (nt tervishoid, haridus). Kui energia on kõrgelt maksustatud, siis on ka kõigi nn raha mittetootvate tegevuste finantseerimine progresseeruvalt kallim. Riigi huvi peab olema hoida algsisendid võimalikult madalalt maksustatuna.

Annab edasi olulise sõnumi

Kui teha eeltoodud põhimõtetel arvutus, siis kui palju vähem raha vajab riik kulutusteks? Kui palju võrreldes praeguse süsteemiga jääb riigi tulubaasis puudu? Selliste arvutuste tulem oleks heaks baasiks maksudebatile teemal „Mida peaksime enam maksustama, et vältida ka näiteks põhjendamatut energia raiskamist“.

Sellise maksusüsteemi peamine olulisus on sõnumis. Riik, ehk siis meie kõik, teadvustame soovi, et siin elaksid inimesed ja jääksid ellu, ning et ettevõtjatelt oodatakse tootmist, teenuseid, töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu edendamist. Energia kättesaadavus ja odavus võimaldab alustada ettevõtlust väiksemate riskidega, sest energiale kuluv investeering ei ole lisamaksustatud. Väikeettevõtluse laiapõhjalisus tagab ka tippude esilekerkimise.

Energia järjest kõrgemalt maksustamisel on sõnum kahjuks vastupidine: me ei küsi, kas siin tahab keegi elada, meid ei huvita, kas siin on võimalik ellu jääda, ning me ei soovi, et siin midagi toodetakse. Sõnum, et kasutage võimalikult vähe energiat, viib väljasuremisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2016, 06:41
Otsi:

Ava täpsem otsing