Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    230 miljoni eurone risk

    Danske Banki riskijuht Tiit Meidla.Foto: Danske Bank

    Eesti pangandussektorit ähvardab 230 miljoni euro suurune kulu, kui tuleks viieks aastaks maandada negatiivse intressi riski, kirjutab Danske Banki riskijuht Tiit Meidla.

    Praegu ei võimalda kehtivad Eesti õigusaktid kohaldada ühegi valuuta korral negatiivseid intressimäärasid eraisikute ega ettevõtete hoiustele. Kõik hoiustajad (ka professionaalsed, nagu kindlustusseltsid, investeerimisfondind jne) on negatiivsete intressimäärade mõjude eest Eestis seadusega isoleeritud. Põhjamaades on negatiivsed hoiuste intressimäärad seadusega lubatud.
    Eesti seadusest tulenevad piirangud hoiuste intressimääradele kujutavad riskide juhtimise seisukohalt positsiooni kompleksses finantsinstrumendis, mis sisaldab endas mitut optsiooni ja nõuab vastavate riskide hindamiseks optsioonimudelite rakendamist. Seetõttu võib riskijuhtimine osutuda äärmiselt kulukaks.
    Vanad eeldused
    Viimastel kümnenditel on intressiriski modelleerimisel lähtutud eeldustest, et intressimäärad ei saa negatiivseks minna ning peab olema tagatud kooskõla finantstoodete hindadega turul. Esimene eeldus on tänaseks minevik. Uute mudelite väljatöötamiseks ei ole veel aega põhimõtteliselt olnud ja samas ei saa ükski mudel olla kunagi täiuslik.
    Seepärast on praegu saanud turustandardiks ühe enimkasutatava riskimudeli kohandamine läbi turuintressimääradele 1 protsendipunkti juurde liitmise, mis tagab mudeli toimimise negatiivsete intressimäärade keskkonnas. Seega on –1% juures kaudne alumine piir, millega finantsturgudel praegu arvestatakse. See ei tähenda, et ei oleks ruumi intressimääradega veel allapoole liikuda.
    Regulaatorid nõuavad pankadelt kapitalipuhvreid, mille suurus tagab panga maksevõime aasta jooksul sündmuse puhul, mille esinemissagedus on üks kord tuhande aasta jooksul.
    Riski maandamise hind
    Jättes kõrvale Eestis seadusest tulenevate piirangute kogu komplekssuse ja keskendudes vaid kõige olulisemale ehk euro negatiivse intressi riskile ja rakendades kõige kaasaegsemaid riskimudeleid, kaasneks riski viieks aastaks maandamisega Eesti pangandussektorile vähemalt 230 miljoni euro suurune kulu.
    Vastava kulu klientidele ülekandmiseks saavad pangad kasutada negatiivse hoiuseintressimäära asemel teisi, kuid potentsiaalselt vähem tõhusaid meetmeid, nagu näiteks erinevate hooldustasude kehtestamine kontodele, pangateenuste hindade tõstmine või kulude erineval moel ülekandmine laenuvõtjatele.
    Kui seadust mitte muuta viie aasta jooksul ja riski maandada, tähendaks see riskimist ligikaudu viiendikuga Eesti pankade tänaste kapitalipuhvrite kogumahust (regulaatorite nõutava kindluse taseme ja modelleerimise ajahorisondi juures). See võiks proovile panna juba ka Eesti pankade maksevõime ja avaldaks olulist mõju mitte ainult hoiustajatele, vaid ka laenuvõtjatele.
    Tururegulaatorid reageerivad tihti hilinemisega. Regulaatoritest oli esimene julge Soome finantsjärelevalve, kes juhtis eelmise nädala alguses avalikkuse tähelepanu asjaolule, et negatiivsete intresside tulemusel võib Soome pankade maksevõime sattuda löögi alla.
    Tõhusa ja avatud finantsturu eelduseks on aga regulatiivne raamistik, mis ei suurendaks piirangutega riske, vaid aitaks kaasa turu normaalsele toimimisele kui majanduse üleüldisele arengule. Nii leidis ka Eesti Panga president Ardo Hansson hiljuti Äripäevale intervjuud andes, et negatiivsete intressimäärade ülekandumine suurklientidele oleks loogiline.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.