Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lähetatud töötaja piinad

Liina Carr 01. aprill 2016, 07:00
Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ETUC juhatusse liige Liina Carr.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160401/OPINION/160339903/AR/0/Liina-Carr.jpg

Paljud lähetatud töötajad jäävad ilma võrdsetest töötingimustest ja palgast, kirjutab Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ETUC juhatuse liige Liina Carr.

Euroopa Komisjon avalikustas märtsi alguses eelnõu, mis võib mõjutada ligikaudu 15 000 töötajat, kellel on tööleping Eestis, aga kes töötavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kahjuks ei kasutanud Euroopa Komisjon oma ettepanekuga muuta ELi direktiivi võimalust kehtestada sellised tingimused, mis lõpetaksid lähetatud töötajate ärakasutamise ja ebavõrdse kohtlemise Euroopas.

Komisjoni ettepanek jätab paljud lähetatud töötajad ilma võrdsest palgast ja töötingimustest, sest nende õigused ei ole automaatselt kaetud töö tegemise riigis ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingutega.

Lõhe riikide vahel

Segadus lähetatud töötajate töötingimuste ja palgaga valitseb juba mõnda aega. Lähetatud töötajate töötingimuste ja -tasu kaitseks kehtestati 1996. aastal lähetatud töötajate direktiiv, mis aga ei täida enam täielikult oma ülesannet, sh ei hoia ära nn sotsiaalset dumpingut ega kaitse piisavalt töötajaid. Ei ole selge, milliste kollektiivlepingute tingimused kehtivad, milline on lähetuse maksimaalne pikkus ja kuidas mõjub sotsiaalkindlustuse regulatsioonkoos lähetatud töötajate reeglistikuga. Sellise olukorra on tekitanud ühelt poolt vastuolulised Euroopa Kohtu lahendid, teisalt reegleid kuritarvitavad ettevõtted. Poliitilisel tasandil on tekkinud lõhe mitme Lääne- ja Ida-Euroopa riigi vahel.

Samas soovib komisjon elavdada piiriüleste teenuste osakaalu siseturul. See toob aga selliseid teenuseid osutavatele ettevõtetele kaasa vajaduse lähetada suurem arv töötajaid. Euroopa Komisjoni andmetel oli 2014. aastal lähetatud töötajaid peaaegu 2 miljonit. Aastatel 2010–2014 tõusis selliste töötajate arv ligi 45%. Kõige rohkem lähetavad töötajaid ehitus-, transpordi-, põllumajandus- ja finantssektori ettevõtted.

Alamaksmise oht

Praegu on Eesti endiselt töötajaid lähetav riik ning 2014. aastal saabus siia ainult 2951 lähetatud töötajat. Saabunud töötajate arvult paigutub Eesti 28 liikmesriigi seas 25. kohale, kuid see number on pidevalt suurenenud.

Majanduse kasvades ja riigi arenedes võib Eestist saada ligimeelitav sihtriik teenuste pakkujatele teistest riikidest ja seega ka suurema arvu lähetatud töötajate vastuvõtja. Praegu on Eestis ainult kolmandik töötajatest hõlmatud kollektiivlepingutega ja on oluline, et Eesti töötajatele tagatud töötasu ja -tingimusi ei kahjustaks alamakstud, teistest liikmesriikidest saabunud lähetatud töötajate sisenemine meie tööturule. Kõik töötajad, kes on saadetud tööle Eestisse, peavad saama võrdset palka ja neile tuleb tagada võrdne kohtlemine.

2014. aastal teistesse ELi liikmesriikidesse Eesti ettevõtete lähetatud töötajatest 71% töötasid Soomes. Nemadki väärivad võrdset kohtlemist Soome ja teiste ELi riikide töötajatega, kellega nad külg külje kõrval töötavad. Sotsiaalse õigluse põhimõte tuleb selgelt sõnastada ka ELi õiguses.

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon tervitab Euroopa Komisjoni pingutusi, aga kahjuks ei ole tulemus piisavalt hea. Püüdsime koos Euroopa tööandjatega veenda komisjoni mitte kiirustama ning andma Euroopa Liidu sotsiaalpartneritele võimalust direktiivi muudatustes kokku leppida – kahjuks tulutult. Tulemuseks on eelnõu, mis endiselt ei kindlusta võrdset töötasu ja võrdset kohtlemist kõigile lähetatud töötajatele ning sunnib ametiühinguid ka tulevikus töötajate õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2016, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing