Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lähetatud töötaja piinad

    Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ETUC juhatusse liige Liina Carr.Foto: Erakogu

    Paljud lähetatud töötajad jäävad ilma võrdsetest töötingimustest ja palgast, kirjutab Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ETUC juhatuse liige Liina Carr.

    Euroopa Komisjon avalikustas märtsi alguses eelnõu, mis võib mõjutada ligikaudu 15 000 töötajat, kellel on tööleping Eestis, aga kes töötavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
    Kahjuks ei kasutanud Euroopa Komisjon oma ettepanekuga muuta ELi direktiivi võimalust kehtestada sellised tingimused, mis lõpetaksid lähetatud töötajate ärakasutamise ja ebavõrdse kohtlemise Euroopas.
    Komisjoni ettepanek jätab paljud lähetatud töötajad ilma võrdsest palgast ja töötingimustest, sest nende õigused ei ole automaatselt kaetud töö tegemise riigis ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingutega.
    Lõhe riikide vahel
    Segadus lähetatud töötajate töötingimuste ja palgaga valitseb juba mõnda aega. Lähetatud töötajate töötingimuste ja -tasu kaitseks kehtestati 1996. aastal lähetatud töötajate direktiiv, mis aga ei täida enam täielikult oma ülesannet, sh ei hoia ära nn sotsiaalset dumpingut ega kaitse piisavalt töötajaid. Ei ole selge, milliste kollektiivlepingute tingimused kehtivad, milline on lähetuse maksimaalne pikkus ja kuidas mõjub sotsiaalkindlustuse regulatsioonkoos lähetatud töötajate reeglistikuga. Sellise olukorra on tekitanud ühelt poolt vastuolulised Euroopa Kohtu lahendid, teisalt reegleid kuritarvitavad ettevõtted. Poliitilisel tasandil on tekkinud lõhe mitme Lääne- ja Ida-Euroopa riigi vahel.
    Samas soovib komisjon elavdada piiriüleste teenuste osakaalu siseturul. See toob aga selliseid teenuseid osutavatele ettevõtetele kaasa vajaduse lähetada suurem arv töötajaid. Euroopa Komisjoni andmetel oli 2014. aastal lähetatud töötajaid peaaegu 2 miljonit. Aastatel 2010–2014 tõusis selliste töötajate arv ligi 45%. Kõige rohkem lähetavad töötajaid ehitus-, transpordi-, põllumajandus- ja finantssektori ettevõtted.
    Alamaksmise oht
    Praegu on Eesti endiselt töötajaid lähetav riik ning 2014. aastal saabus siia ainult 2951 lähetatud töötajat. Saabunud töötajate arvult paigutub Eesti 28 liikmesriigi seas 25. kohale, kuid see number on pidevalt suurenenud.
    Majanduse kasvades ja riigi arenedes võib Eestist saada ligimeelitav sihtriik teenuste pakkujatele teistest riikidest ja seega ka suurema arvu lähetatud töötajate vastuvõtja. Praegu on Eestis ainult kolmandik töötajatest hõlmatud kollektiivlepingutega ja on oluline, et Eesti töötajatele tagatud töötasu ja -tingimusi ei kahjustaks alamakstud, teistest liikmesriikidest saabunud lähetatud töötajate sisenemine meie tööturule. Kõik töötajad, kes on saadetud tööle Eestisse, peavad saama võrdset palka ja neile tuleb tagada võrdne kohtlemine.
    2014. aastal teistesse ELi liikmesriikidesse Eesti ettevõtete lähetatud töötajatest 71% töötasid Soomes. Nemadki väärivad võrdset kohtlemist Soome ja teiste ELi riikide töötajatega, kellega nad külg külje kõrval töötavad. Sotsiaalse õigluse põhimõte tuleb selgelt sõnastada ka ELi õiguses.
    Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon tervitab Euroopa Komisjoni pingutusi, aga kahjuks ei ole tulemus piisavalt hea. Püüdsime koos Euroopa tööandjatega veenda komisjoni mitte kiirustama ning andma Euroopa Liidu sotsiaalpartneritele võimalust direktiivi muudatustes kokku leppida – kahjuks tulutult. Tulemuseks on eelnõu, mis endiselt ei kindlusta võrdset töötasu ja võrdset kohtlemist kõigile lähetatud töötajatele ning sunnib ametiühinguid ka tulevikus töötajate õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
    Autor: Liina Carr
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.