Kes võidab Euroopa digisõja?

Tauno Vahter 01. aprill 2016, 07:00
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160401/OPINION/160339913/AR/0/Tauno-Vahter.jpg

Kuigi Euroopas üritatakse rõhutada digiteenuste samaväärsust ja toetada nende arengut, siis samal ajal neid ka takistatakse, kirjutab kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.

Juba mõned aastad on raamatuäri jõudnud uudistesse kahe omavahel seotud teemaga, e-raamatute turu tekkimise ning selle käibemaksu küsimusega. Probleem on selles, kas e-raamatut maksustada sama maksumääraga kui paberraamatuid. Lahendusi on erinevaid. E-raamatute turuosa on suurim endiselt USAs (eri arvutusmetoodikate järgi 13–25%), kus e-raamatute lisandväärtusmaks on osariikide otsustada ning eelmise aasta seisuga umbes pooled neist määratlevad e-raamatuid sarnaselt muude raamatutega, teiste jaoks on aga tegu digitaalse teenusega. Euroopa Liidus on seni otsustatud teise tõlgenduse kasuks, mistõttu on ka meil e-raamatute käibemaks 20% tavaraamatute 9% asemel.

Maksumäära üle on vaieldud mitu aastat. Prantsusmaa ja Luksemburg võrdsustasid e-raamatute maksumäära tavaraamatutega, kuid mullu kevadel otsustas Euroopa Kohus, et selline käsitlus on ELi normidega vastuolus ja tegu on ikkagi digitaalse teenusega. Põhjenduseks toodi see, et tegu on ka piiriülese konkurentsiga, kuna erinevalt näiteks juukselõikusest on digitaalne turg piiriülene ja nii võib ühe riigi maksuerisus luua ebaausa eelise.

Sellega vaidlused muidugi ei lõppenud ning mitu riiki ja lobigruppi ning mh Jean-Claude Juncker ja Andrus Ansip on viidanud e-raamatute ja tavaraamatute ühtse kohtlemise vajalikkusele. Ka europarlamendis on vastu võetud pöördumisi ja resolutsioone, kuid teatavasti sellised avaldused on rohkem poliitiline trummipõrin ega oma suurt mõju. Mitmel pool on soovitatud juhinduda ostja, mitte müüja asukohariigi käibemaksust, et suured tegijad, nagu Amazon, iTunes jt, ei saaks suurt eelist.

Suur äri

Arutelu tulemust oodatakse suure huviga, sest paljudele ehk üllatuslikultki hinnatakse raamatuäri meelelahutustööstuse suurimaks haruks, mille üleilmne aastakäive on umbes 150 miljardit dollarit (võrdluseks: filmitööstus ligi 130 miljardit, ajakirjad 107 miljardit, mängud 63 miljardit, muusika 50 miljardit dollarit). Euroopas on sellest e-raamatute osakaal endiselt pisike, Suurbritannias 11–12%, Saksamaal 5–6%, Skandinaavias ja Eestis alla 2%.

Numbrid näitavad, et meie jaoks ei ole küsimus veel niivõrd majanduslik, kui pigem põhimõtteline. Enamik raamatuid on sisult e-raamatuna võrdsed tavaraamatuga ja vähe on kahtlejaid, et kunagi nende maksumäärad ühtlustatakse, sest moraalseid argumente erisuse säilitamiseks on raske leida. Eriti irooniline on see, et me üritame üha rohkem rõhutada digitaalsete teenuste samaväärsust ja toetada nende arengut, kuid teiselt poolt jälle takistame.

„Ühtlustamine“ on oluline mõiste ka selles plaanis, et paljud valdkonna inimesed on mures, et mõnel pool võidakse kompromissiks välja käia idee tavaraamatute käibemaksu tõsta ja e-raamatute oma langetada, et need saaksid kokku kuskil keskel. Selline samm oleks paljudes riikides, sh Eestis, karmide tagajärgedega kogu valdkonnale.

Kolleegid Lätist, kes on üle elanud põgusalt kehtinud tavapärasega võrdse raamatute käibemaksu perioodi, räägivad siiani õuduslugusid oma 40% langusest. Pealegi meenutan, et raamatute käibemaksu tõsteti 2009. aastal viielt protsendilt üheksale, kuigi paljudes Euroopa riikides on maksumäär oluliselt madalam (tervelt 17 ELi liikmesriigis on raamatute käibemaks Eestist madalam). Eestis on kahe määra erinevus 11%, Lätis 9%, Leedus 12%, aga kuna reas riikides on raamatute maksumäär null, siis on ka karmimaid erinevusi, näiteks Horvaatias 20% ja Norras lausa 25%.

Loodetavasti ei muutu liiga üldiseks ka mõnes komisjonis kuuldud kommentaar „tehke nagu tahate, aga peaasi et mahute olemasoleva eelarve piiresse“ ehk lihtsalt loksutatakse sama summat ühest anumast teise. Praegu on aga määrav ELi üldine poliitika.

Paberraamatu menu kasvab

Kirjastamise valdkonnale on tegu põhimõttelise vaidlusega, kuigi tegelikult ei ole see siiski kõige suurem mure. Rohkem mõeldakse üldisele käibemaksule, sisukamate raamatute müügi langusele, kasvavale konkurentsile võõrkeelsete raamatute müügiga kohalikul turul, raamatukogude rahastamisele, kulude kasvule jne.

Viimased poolteist aastat on huvitavad olnud ka selles plaanis, et paberraamatu müük on hakanud uuesti tõusma ja e-raamatute kasv on hakanud toppama. USAs koguni kahanes pisut.

Tarbija loodab muidugi e-raamatute odavnemist, kuid ilmselt oleks see üsna märkamatu. Probleem on selles, et kuna e-raamatute turuosa ning käive on küllaltki pisikesed, siis teenivad kõik üsna vähe ja tegu on mahuäriga. E-raamatute puhul jääb ära trükikulu, kuid teised kulud jäävad, samas on ootus vähemalt 30% madalamale hinnale ning lisanduvad vahendajate tasud. Tulemuseks on see, et Eesti-suurusel turul saavad ülimalt odavad olla ainult autoriõiguste alt vabanenud tekstid või need, millele tehakse korraks soodusmüüki.

Kui Eestis maksumäärad ühtlustuksid 9% peale, siis toetaks see pisut ka eestikeelsete e-raamatute arengut, kuid rohkem mõjutab see siiski võõrkeelset turgu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2016, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing