Joodiku kasutamata võte

Alkoholi kuritarvitamise järel sureb iga kolmas Eesti tööealine mees, sõltlane on iga kümnes töötaja ja joove dikteerib oluliselt nii haigustes, avariides kui ka õnnetustes. Eri metoodikate järgi põhjustab alkohol otsest majanduskahju tervisekaotuse ja kuritegevusega kuni 2,5% SKPst ehk üle 500 miljoni euro, millele lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Näitajad ei pruugi olla lõplikud, sest värskete uuringute kohaselt ei ole, sarnaselt suitsetamisega, olemas ohutut kogust alkoholi ning näiteks vähki soosivad juba ka väikesed annused.

Üle kümne aasta sõltuvusi uurinud Kanada arst Gabor Mate väidab, et sõltuvuse taga on emotsionaalne valu – inimene ei saa hakkama mingites olukordades teda valdavate tunnetega ja püüab nende eest põgeneda, tuimestades emotsioone näiteks alkoholiga, aga ka narkootikumide, porno, söögi või spordiga. Nagu valuvaigisti kasutamine, mis valu põhjusega ei tegele.

Sääraseid katseid plagada näeb igapäevaelus ohtralt. Levinud on lõõgastuseks napsutamine tööpäeva/-nädala lõpus, sest muidu ei pääse pingest vabaks. Loeme normaalseks, et mõne eluala esindajail, näiteks kultuuritegelased ja näitlejad, on alkoholism levinud ärevuse ja pinge maandamisel.

Igapäevased olukorrad peegeldavad mõistagi laiemat puudujääki – oskused hakkama saada iseendaga ja endale omaks saavaga on nii nadid, et peab justkui jalga laskma. Ehkki tundub, et joove aitab, siis heal juhul aitab olukorda ainult üle elada. Kindlasti ei aita see aga tulevikus samas situatsioonis toime tulla, sest uusi oskusi ei lisandu ja arengut ei toimu. Nii võibki mehe/naise emotsionaalne võimekus-intelligentsus olla teismelise tasemel, sest sellega pole tegeletud.

See ongi kasutamata võimalus. Need olukorrad saab oskusi õppides lahendada, et järgmisel korral saaks hakkama. Näiteks korraldatakse koolitusi small talk’i rääkimiseks ning stressi saab juhtida ja maandada tervislikumalt.

Lisaks tarbimise ohtlikuna kujutamisele ja reklaami piiramisele maksaks ka lahendust pakkuda ja näiteks koolides inimeseõpetuse või psühholoogiatundides rääkida ja näidata, kuidas tulla toime praktiliste muredega, mille eest tahaks plehku panna. See aitaks kaasa, et mitte jõuda esimese joogi haaramiseni, sest alkohol on maailmas viie enim sõltuvust tekitava aine seas. Teismelisena promillide mõju mekkinu on riskikäituja täiskasvanuna.

Paljuski on oskamatus endaga hakkama saada kaasa tulnud lapsepõlvest ja koolist. Hindame hariduses küll faktiteadmisi, kuid näiteks praktilisi oskusi, kuidas tulla toime ärevuse, stressi, esinemishirmu või keeruliste suhetega, koolist kaasa ei saa. Ehkki neidki olukordi tuleb õppimise jooksul ette. Vaimsest tervisest ehk liikuma panevast jõust rääkiminegi teeb alles esimesi samme.

Noorte eemale hoidmisega märjukesest aga tasub vaeva näha, sest hõlpsalt kättesaadava järele haaratakse praegu juba varateismelisena. Nagu Tartu Ülikoolis tehtud uuringust välja tuleb, siis lisaks vanemate ja sõprade eeskujule seetõttu, et see peaks aitama olla populaarne, säilitama sõpru, aitama suhtlemisel ning lõbus meeleolu aitab murede eest põgeneda. Olukorrad, mida saab lahendada lisaaineteta.