Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuparadiiside lõpu algus?

06. aprill 2016, 07:00
Märt-Martin Rajangu
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160406/OPINION/160409859/AR/0/Märt-Martin-Rajangu.jpg

Sel nädalal avalikkuseni jõudnud maksuparadiiside teema puhul üllatab eeskätt, et see teema kedagi üllatab, kirjutab audiitorkogu juht Märt-Martin Arengu. Nende kasutamine on levinud kolmel eesmärgil: vara peitmine, vara päritolu varjamine ja maksudest hoidumine.

Loomulikult ei tohi iga pangakontot ja ettevõtet troopilisel saarel automaatselt käsitleda pettuse eesmärgil looduna. On ju ka Eesti riigile kuuluvad ettevõtted osalenud põhjendatud tehingutes, kus üks vahekehadest on registreeritud tavaarusaama kohaselt maksuparadiisiks peetavas asukohas. Seetõttu soovitaksin ka juhul, kui peaks ilmnema mõne konkreetse Eesti ettevõtte või ettevõtja seotus nn Panama nimekirjaga, neid mitte enne risti lüüa, kui on selgunud (võimaliku) õiguskaitseorganite või uuriva ajakirjanduse sisulise töö tulemused.

Millal tekib probleem

Probleemiks muutuvad maksuparadiisid siis, kui äriühing asutatakse seal eesmärgil, mis on ebaseaduslik või võimaldab ebaseaduslikku tegevust varjata. Seetõttu on nii raamatupidamist kui ka audiitortegevust reguleeritud, et sellist tegevust takistada.

Rahvusvahelised raamatupidamisreeglid sätestavad, et raamatupidamise aruannetes peab esitama infot omandusahela tipus asuva ettevõtte kohta ning juhul, kui see ettevõte ei esita avalikult kättesaadavaid raamatupidamisaruandeid, peab esitama ka sellise, omandusahela tipule kõige lähemal oleva ettevõtte nime, kes oma aruanded avaldab. Audiitoritel lasub igasse ärisuhtesse astumisel kohustus rakendada spetsiifilisi hoolsusmeetmeid, mis tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ning samuti kontrollivad audiitorid infot, mida ettevõtjad raamatupidamisaruandes omanike kohta avaldavad.

Pimedaid nurki jääb vähemaks

Analüüsides offshore-ettevõtete kasutamist maksudest hoidumise eesmärgil, tasub meenutada 2014. aastal avalikkuseni jõudnud nn Luksemburgi lekkeid, millega paljastati selle riigi pikaaegne, erandeid ja rahvusvahelisi investeeringuid soosiv käitumine.

Kapital otsib alati soodsaimat maksukeskkonda ning näiteks Eesti ühetaolisel, erandeid vältival maksukeskkonnal on nii plusse kui ka miinuseid. Miinuseks võib pidada osa investeeringute või varade/tulude potentsiaalset kaotust, plussiks süsteemi lihtsat administreerimist ja läbipaistvust. Heureka-hetk saabuks, kui leitaks tõhus kompromiss – erandite tegemise alused on läbipaistvad, nad on lihtsasti administreeritavad, universaalseid eeldusi mitteloovad ning vajadusel tagasipööratavad.

Vaadates viimaste aastate tendentsi varjatud info avalikkuse ette toomisel, näeme, et üha vähemaks jääb varjatud soppe, kuhu riigi pikk käsi ei ulatuks ja/või kust mõni vilepuhuja esile ei kerkiks. Samuti on puhkenud skandaal hea võimalus selgemaks vaielda mõistlik tasakaalupunkt eraisiku privaatsusõiguse ja ühiskondlike huvide skaalal, näiteks palkade (maksuinfo) avalikustamise teemal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. April 2016, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing