Noored panevad majanduse kasvama

Valitsused peaksid senisest enam pöörama tähelepanu ning arendama õppimisest üleminekut töötamisele, selle saavutamiseks peavad noored omama vajalikke oskusi. Täiendavatest meetmetest on mainitud ka töövarju ja õppepraktikate võimalusi ning riiklikke täiendõppe toetusi.

PwC analüüsis hiljuti erinevate OECD liikmesriikide suutlikkust kasutada majanduse arengus noorte inimeste potentsiaali. Uuringu eesmärgiks oli muuhulgas hinnata kasutamata potentsiaali pikemas perspektiivis ja selle mõju majandustele.

Riigikontroll on ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014-2015 toonud murekohtadena välja Eesti riigi arengus välja tööturu toimimise ning selle tootlikkuse, ja seda eriti rahvastiku kahanemise tingimustes. Uuring näitab, et Eesti on maailma edukaimate riikide võrdluses hinnataval 12. kohal, Soome ees ja USA järel. Edetabeli tipus on Šveits, Saksamaa ja Austria.Eesti tulemused on keskmisest tublimad just neis valdkondades, mis võtavad aluseks hariduse (nt koolist väljalangemise osakaal noorte seas, kooliskäijate osakaal vanusegrupis 15-19 jne.

Eesti arengud on viimase 10 aasta jooksul pigem positiivsed, ehkki kvalifitseeritud tööjõupuudus on tõsine murekoht ning noorte vähenev kaasatus kahandab meie innovatsiooni potentsiaali.Eestiski saaksime pöörata rohkem tähelepanu haridus- ja koolitusvajadustele lähtudes ärisektorite vahelistest liikumistest, julgustada tööandjaid koolidega koos töötama ning samuti hinnata, kuivõrd aitab toimiv koolisüsteem kaasa noorte tööturul hakkamasaamisele.OECD 32 liikmesriigi kogutuludele võiks noorte tööjõuturule kaasamise meetmete rakendamine lisada perspektiivis 1,2 triljonit dollarit, Eesti pikaajalise SKT kasvu potentsiaal oleks 2,2%.

Tööandjale toovad noored loomingulisuse, innovatsiooni, paindlikkuse, suurema energia ja arusaamise uutest trendidest. Vähem väärtuslik ei ole ka võimalus nii vanematel kui noorematel töötajatel üksteiselt õppida. Pikemaajalises perspektiivis aitab see saavutada tootlikkuse kasvu.