Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi üürikorterid kõrvaldavad turutõrke

    Liisa OviirFoto: Andres Haabu

    Üürikorterite programm oleks riigi panus Eesti elamuehituse hoogustamisse, kirjutab ettevõtlusminister Liisa Oviir (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

    Vaba turgu ei huvita mõtestatud regionaalpoliitika, sest ettevõtja tegutseb seal, kus tootlus on kõrgem ja riskid madalamad. Inimesed ei saa aga praegu tihti liikuda sinna, kus neid ootaks sobilik töö, sest uue kodu rajamise võimalused on piiratud. See on turutõrke olukord ning riigi asi on leida sellele lahendus.
    Tallinna südalinna klaasist kõrghoone kontorilaua tagant võib tunduda, et nii elamuehitus kui ka üüriturg elavad just praegu läbi uut kõrghetke, kuid Eesti ei ole linnriik. Viimased paarkümmend aastat on tõestanud, et ettevõtja kasumimarginaali ootusi ei pruugi mõnda konkreetsesse piirkonda (üüri)korterite rajamine täita. Riigi jaoks on edukuse mõõdik just vastupidi võime tagada oma kodanikele töö- ja elukoha väärikad võimalused. Nii on üürikorterite rajamise programmi puhul tegemist selge ühishuviga: ettevõtjad saavad julgemalt investeerida ja tegevust arendada ka nendes piirkondades, kus töökäsi täna napib.
    Lääne- ja Põhja-Euroopas moodustavad maksumaksja toel rajatud üürikorterid umbes 20% eluasemefondist, meil aga on selles suunas suuremaid samme astutud vaid Tallinna munitsipaalkorterite rajamisega.
    Kaos üürisektoris
    Avaliku sektori toetatud üürielamute niši loomine on vajalik eelkõige seetõttu, et Eestis puuduvad terviklikult arendatud, kvaliteetsed ja kaasaegsed üürielamud, mis vastaks mobiilse tööjõu ootustele ja oleks kättesaadavad madalama sissetulekuga leibkondadele. Paljudel inimestel on raskusi eluasemeturule sisenemisega. Põhjuseks on nii majanduslik olukord kui ka asjaolu, et eri piirkondades on eluruumide valik kesine ning elamufondi kvaliteet keskpärane. Kuna inimeste eluviisid on muutunud ja elanikud ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid on valmis seda ka üürima, peame looma eelduse eluasemeturu kohanemiseks elanike vajadustega.
    Praegu iseloomustab üürisektori olukorda suuresti kaootilisus. Erastamise järel tekkinud üüriturul puudub süsteem ja organiseeritus. Lisaks on üürihinnad palgataseme ja ostujõuga võrreldes kõrged. Teisalt on maal kinnisvarahinnad niigi madalad ning ka riigiabikortereid ei saa seal teha veelgi odavamaks. Linnades aga on odavus vajalik, et muuta korterid kättesaadavaks neile, kelle palk ei võimalda uut ja moodsat eluaset vabaturult üürida.
    Näiteks Soomes on riigi toel rajatud korterite üür maapiirkonnas võrdne samaväärsete vabaturukorterite üüriga. Linnades on riigi abiga rajatud eluase aga 30-40% turuhinnast madalama hinnaga.
    Õigus eluasemele
    Üürikorterite programm oleks riigi panus Eesti elamuehituse hoogustamisse. Uued korterid peaksid mõistagi olema maksimaalselt energiasäästlikud.
    Iga omavalitsuse vajadus on erinev ja programmi paindlikkus on väga oluline. Riigi soov ei ole jääda neid maju opereerima, see vastutus jääb ikka kohalikule omavalitsusele, kel on parim arusaam piirkonna vajadustest.
    Kui tõesti on näiteks Narvas ehitatud või rekonstrueeritud viimase 10 aasta jooksul maju, kus on tühje kortereid, mille üürihind on taskukohane noorele õpetajale või värskelt ülikooli lõpetanud spetsialistile, siis pole riigil sinna asja.
    Riik saab leevendada turutõrget seal, kus see on. Eraettevõtjad ei ole eriti nõus investeerima üüripindadesse väljaspool suuremaid linnu, sest üürimaja tasuvusaeg on märksa pikem kui müügiks ehitatud korteril.
    Tänapäeva eluase ei saa seisneda üksnes neljas seinas ja katuses pea kohal. Eluase peab olema kvaliteetne ja esteetiline elukeskkond. Sellisele eluasemele on õigus kõigil – nii Imavere saeveski töötajal, Valga õpetajal kui ka Tallinna meditsiiniõel. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.