Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    See on lollus ruudus!

    MajaFoto: Äripäev

    Riigi üürimajad on kõige lollim idee, mida viimastel aastatel olen valitsejate suust kuulnud, kirjutab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman Facebookis.

    1. Ministri väide, et olemasolev elamufond (nt Narvas) ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu. Amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab maksimaalselt 500 €/m². Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta.
    Ühtegi sellekohast auditit pole tehtud, ühtegi analüüsi pole tehtud. Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav.
    Kokku on plaanis rajada 6000 korterit. Kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², siis on investeeringukulu 300 000 000 (sic!) eurot. Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?
    2. Ametnike väide, et ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000. Nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis.
    Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad (Valgas nt 100 €/m², Kohtla-Järvel sama, mujal mõnevõrra rohkem). Kuid tegelik probleem on see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja „Koli maale (või väikelinna)“ on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus. Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse sellepärast, et seal on elu p.s ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval.
    Tuleks soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite etteehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!), on asjaga valest otsast tegelemine.
    3. Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks. 6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa. See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu p.sekeeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülalhoidmine, mitte vabaturu solkimine.
    4. Vana elamufondi kokkuostmine ja ülesvuntsimine võtab seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest hetkel peavad paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja. Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!
    5. Meie valitsus talitab nagu hullumeelne kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Enne ehitame linna, siis kutsume inimesed. Lollus ruudus!
    6. Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad. Ehk rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!
    7. Last but not least. Kas teadsite, et selle projekti taga ei ole omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud? Nende tentsikuks on keskmisest suurem kinnisvarabüroo, kes on seda üürikorterite teemalist lobistamist teinud juba paar aastat.
    Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda. Kulutatud ressursside järgi on s..ahaisu aga kaugele tunda. Kuidas ma seda tean? Sest ma olin 10 aastat Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuses, sellest 8 liidu juhatuse esimees ja ka mulle on korduvalt tehtud ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla „privileegidega ettevõtjate nimekirjas“.
     Allikas: Peep Soomani FB postitus
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.