Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    See on lollus ruudus!

    MajaFoto: Äripäev

    Riigi üürimajad on kõige lollim idee, mida viimastel aastatel olen valitsejate suust kuulnud, kirjutab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman Facebookis.

    1. Ministri väide, et olemasolev elamufond (nt Narvas) ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu. Amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab maksimaalselt 500 €/m². Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta.
    Ühtegi sellekohast auditit pole tehtud, ühtegi analüüsi pole tehtud. Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav.
    Kokku on plaanis rajada 6000 korterit. Kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², siis on investeeringukulu 300 000 000 (sic!) eurot. Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?
    2. Ametnike väide, et ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000. Nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis.
    Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad (Valgas nt 100 €/m², Kohtla-Järvel sama, mujal mõnevõrra rohkem). Kuid tegelik probleem on see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja „Koli maale (või väikelinna)“ on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus. Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse sellepärast, et seal on elu p.s ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval.
    Tuleks soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite etteehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!), on asjaga valest otsast tegelemine.
    3. Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks. 6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa. See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu p.sekeeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülalhoidmine, mitte vabaturu solkimine.
    4. Vana elamufondi kokkuostmine ja ülesvuntsimine võtab seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest hetkel peavad paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja. Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!
    5. Meie valitsus talitab nagu hullumeelne kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Enne ehitame linna, siis kutsume inimesed. Lollus ruudus!
    6. Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad. Ehk rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!
    7. Last but not least. Kas teadsite, et selle projekti taga ei ole omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud? Nende tentsikuks on keskmisest suurem kinnisvarabüroo, kes on seda üürikorterite teemalist lobistamist teinud juba paar aastat.
    Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda. Kulutatud ressursside järgi on s..ahaisu aga kaugele tunda. Kuidas ma seda tean? Sest ma olin 10 aastat Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuses, sellest 8 liidu juhatuse esimees ja ka mulle on korduvalt tehtud ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla „privileegidega ettevõtjate nimekirjas“.
     Allikas: Peep Soomani FB postitus
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.