Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Indrek Neivelt hakkab poes pensioni müüma?

12. mai 2016, 07:00
Ostmise rõõm
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160512/OPINION/160519916/AR/0/Ostmise-rõõm.jpg

Tuleva tulevik on ohus, kui nad ei suuda loobuda lubadusest aktiivse müügiga mitte tegeleda, kirjutab doktorant Ralf-Martin Soe.

Pensionisammaste loomisel oli eesmärk tuua süsteemi lisaraha ja lüüa esimese samba tootlikkust. Natuke lisaraha suudeti küll kaasata, teise sambaga liitunud maksavad kaks protsendipunkti oma sissetulekust rohkem. Tootlikkuse osa ei õnnestunud. Palju kirutud esimene sammas on hästi virtuaalset pensionivara suurendanud, sest see on automaatselt seotud sotsiaalmaksu laekumisega. Viimase kolme aasta esimese samba vara suurenemine on jäänud iga-aastaselt vahemikku 5-6%. See on väga tubli tulemus nullinflatsioonilises keskkonnas. Kriisi ajal otsustas valitsus indeksi külmutada, see tähendab, negatiivset tootlikkust ei olnudki.

Teise samba tootlikkusega on aga lugu vastupidine. Pensionifondid on tõestanud, et suudavad vaevu lüüa inflatsiooni, kui sedagi. Kogu teise samba regulatsioon on üles ehitatud selliselt, et pensionifondidel ei ole erilist mõtet pingutada. See on fondidele nullriskiga äri. Kui fondil läheb hästi, siis võetakse iga päev 1-2%/365 iga pensionikoguja portfellist. Kui haldustasu on 1,2%, tuleb 10 000-eurose portfelliga teise samba kogujal maksta fondile iga päev 32 senti. Ja see summa kasvab järjest suuremaks iga kuuga, mil palka teenid. Kui fondil läheb halvemini, võetakse siiski sarnane summa. Kui läheb väga halvasti, siis võib fondi tasu ka langeda. Näiteks, 10% portfelli kaotuse korral ehk antud juhul kukkudes 10 000-lt 9 000-le, tähendaks haldustasu langust u 32-lt sendilt 30-le sendile päevas. Kui aga saad selle peale pahaseks ja lahkud fondist, pead maksma omakorda veel 1% trahvi ehk antud juhul 90 eurot. 

Selline fondivalitsejate mugavussüsteem (pingutad, saad haldustasu; ei pinguta, saad samamoodi haldustasu) on viinud teise samba nulltootluseni. OECD riikide seas oleme kõige nõrgema reaaltootlusega juba aastaid.

Kas on teisi võimalusi?

Jah, kindlasti saaks ka regulatsiooni muuta. Näiteks Indrek Neivelti ettepanek kaotada ära väljumistasu samm väga õige suunas. Saab ka radikaalsemalt muuta. Soomes pakuvad pensionifondid garanteeritud tootlust, võttes ise riske. See tähendab, üks fond lubab kliendile 1% miinimumtootlust, teine aga 2% miinimumtootlust. Kui fond seda ei saavuta, peab fondihaldur ise oma taskust ülelubatu kinni maksma.

Inimesed võiksidki ise oma pensionivarasid hallata, eriti ühisrahastuse ajastul. Kuid keskkond, kus välja tulla, ei ole sugugi nii lihtne, pensionisüsteemist arusaamine nõuab keskmisest paremat finantsmatemaatilist võimekust ja ka aega, sest regulatsioonimaht on suur. Neid inimesi on tegelikult vähe, kes sellest süsteemist lõpuni aru saavad. Ja veel vähem on neid, kes oskavad seda ka lihtsalt selgitada. Kahjuks on siin ka pensionifondide pikaajaline müügitöö oma töö teinud, et paljud ei saa enam aru, kas uus fond on parem või mitte.

Tulevaga liitus esimese 24h jooksul umbes 300 inimest, esimese nädalaga saadi kokku 500 liitujat. Siin ei olegi midagi parastada, sellise finantspsühholoogilise eksperimendi tulemusi ongi raske ette ennustada.

Tuleb loobuda mõttest, et meie ei müü

Probleem on aga selles, et selliste asjade puhul mängivad rolli esimesed 24 tundi, mil uudsuse moment toob kiiresti palju liitujaid. Seejärel, kuna rahaline panus on mängus – 100 eurot, võib eeldada, et mingi liikumine toimub ka esimese nädala jooksul. Seejärel hoog väheneb kiiresti. Samuti käivituvad vastujõud: praegused fondid saavad oma müügitiime mobiliseerida. Võib tuua paralleeli ka uuest Teslast – esimese nädalaga saadi 300 000 eeltellimust, esimese kuuga kokku aga 400 000. 

Mulle tundub, et Tuleva on ohus, kui selle initsiatiivgrupp ei saa üle lubadusest aktiivset müüki mitte teha. Kui nii jätkub, siis saadakse meedias olemisega ehk mai lõpuks 1000 liitujat täis, aga seejärel hoog raugeb veel ja 3000, miinimumeesmärk, jääb saavutamatuks. Ei ole lihtsalt võimalik siseneda kasutatud autode turule eeldusega, et kui ise teed kõik eetiliselt ja õigesti, siis sinu autot ostetakse, samal ajal kui kõrvalseisjad kogenud müüjad kavalaid müüginippe kasuavad ja lihtsalt blufivad.

Olen ise Tulevaga liitunud, toetades ideed. Tõsi, see mõtteharjutus ei ole odav, tuleb kohe välja käia 100 eurot, kuid parem kaotada korraga 100 eurot kui iga päev 32 pluss uus murdosa senti, teades, et see ühel hetkel on see juba 1 euro päevas. Asutajatel aga soovitan olukorraga kiiresti kohaneda ja mõelda läbi aktiivse müügi strateegia. Kõik me lootsime, et 3000 liitujat täitub juba 24-tunniga, nüüd tuleb lihtsalt kiiresti kohaneda (idude slängis, olla agiilsed). Usun, et selle 3000 on veel võimalik kokku saada kui asutajad ise kaubanduskeskustesse Tulevat tutvustama läheksid või siis kasutaksid sarnase efektiivsusega otsemüüki. 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. May 2016, 07:07
Otsi:

Ava täpsem otsing