Lõpetage e-residendiga hirmutamine

16. mai 2016, 07:00
Ivar Veskioja.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160516/OPINION/160519838/AR/0/Ivar-Veskioja.jpg

E-residentide tulekuga hirmutamise asemel võiks äriseadustiku eelnõust rääkida sisuliselt. 1Office Grupi partner Ivar Veskioja teeb konkreetsed ettepanekud pettuste väljajuurimiseks.

Ärganud huvigrupid soovivad ettevõtluskeskkonna üldistele probleemidele rohkem riigi tähelepanu tõmmata. Justiitsministeeriumist kooskõlastusringile saadetud äriseadustiku eelnõu ei lahenda kahjuks midagi võlausaldajate kaitse asjus, ajale jalgu jäänud juhatuse asukohanõue asenduks jõustumisel sama sisutühja kontaktisiku-nõudega. Majanduskuritegude uurimine on praegu sama kehvas olukorras kui sisejulgeoleku rahastamine tervikuna.

Heausklike võlausaldajate mureks on ennekõike kodumaised petturid, kellega riik pole tegelenud. Vaevalt et India programmeerija ja Ukraina veebipoe pidaja suudavad Eestis endale suure hulga võlgu tekitada. Edukaks pettuseks on vaja usaldust, mida välismaalasel ei ole lihtne välja teenida. Pakun välja sisulisi lahendusi pettuste väljajuurimiseks.

Positiivne krediidiregister

Positiivne krediidiregister on kirjas koalitsioonilepingus, kuid ühtegi sammu esimese valitsemisaasta jooksul selles suunas pole tehtud.

Faktidel põhinev positiivne krediidireiting on iga suurema tarbimis- ja krediidisoovi puhul nõutav Suurbritannias, seda nii firmade kui ka eraisikute puhul. Suurbritannias on vastavad registrid erafirmade käes. Eestis saaks riik selle soovi korral enda õlule võtta. E-riigil on nimelt suur eelis tohutu infohulga tõttu, mis praegu juba märkamatult koguneb. Avalikustatud maksude, töötajate registri, igakuiste käibemaksudeklaratsioonide ja „1000-euroste arvete“ andmete töötlemisel reitinguks saab kreeditor palju värskeid andmeid äriühingu usaldusväärsuse kontrollimiseks. Soovi korral saaks riik sellise registri siduda ettevõtjaportaaliga, luues maailma läbipaistvaima ärikeskkonna – miks seada väiksemat eesmärki? Negatiivse reitinguga ühingule krediidi võimaldamine on siis juba teadlik äririsk.

Nõuete pööramine kahju tekitanud juhatuse liikmete vastu. Võlgade sissenõudmine vastutavalt juhatuse liikmelt.

Majanduskuritegude büroo juhi intervjuu tõi välja, et probleemiks on välismaised tankistid, kellele müüakse võlgades ettevõtted. Võlausaldajate võimalused sellistelt ettevõtetelt raha kättesaamisel on peaaegu olematud, enamasti ei algatata ka pankrotimenetlust. Tihti on välja vahetatud ettevõtte osanikud ja juhatus, mistõttu varatule ühingule nõuet esitades pole midagi head loota. Siin on oluline mõista, et firmad müüakse küll tankistidele, aga kahju riigile või võlausaldajatele on tekitanud ennekõike eelmised omanikud ja juhatuse liikmed. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on praegu viis aastat. Miks ei nõuta võlgu neid tegelikult põhjustanud juhatuselt?

Ärikeeldude jõulisem rakendamine ja piiriülene koostöö. Vajalik on politsei, maksuameti, notarite ja Tartu maakohtu suuremat roll kantimise tõkestamisel.

Avaldatud info 700 variisiku 10 000 ettevõttega pani mõtlema, miks neile pole ärikeelde seatud, kui neid juba defineeritakse variisikutena. Kas ärikeeldude määramine on liiga keeruline? Justiitsminister Urmas Reinsalu välja käidud Euroopa ärikeeldude register oleks kindlasti abiks välisriikide kodanikest tankistide tõkestamiseks. Praegu jälgivad notarid ainult Eesti ja Soome ärikeelde, kõigi teiste riikide kodanikele on tööpõld avatud. Registri andmed peavad olema sobivad ka kannete keelamiseks ettevõtjaportaalis.

Juhatuse tagasikutsumise, määramise ja osadega tehingute keeld. Äriregistri kannete ja kustutamise tõkestamine võlgades ettevõtte puhul.

Kaaluda tuleks ka võimalust mitte lasta vahetada juhatuse liiget ja osanikku olukorras, kus ettevõttel on maksuvõlg või käimasolev täitemenetlus. See võimaldaks välistada võlgades ühingu kantimise tankistile juba eos ja vastutust jääb kandma tegelikult olukorra põhjustanud juhatuse liige. Suurbritannias võib ettevõtte kustutamise äriregistrist (Companies House) peatada maksuamet (HMRC), sama õiguse saab anda Eesti maksuametile ning vajadusel ka kohtutäituritele. Praegu küsitakse maksuameti nõusolekut vaid vabatahtliku lõpetamise korral.

Majandusaasta aruande esitamata jätmisel kõrged trahvid ja piirangud. Majandusaasta aruande esitamata jätmine tuleb sanktsioneerida.

Maksuameti haldusalasse liikuv majandusaasta aruannete jälgimine loob võimaluse paremaks kontrolliks. Trahv esitamata aruande eest ühingule või juhatuse liikmele distsiplineerib ka väikesi kodumaiseid optimeerijaid ja kroonilisi maksupettureid, kes praegu loodavad esitamata andmete korral sundlikvideerimise peale. Maksuametil on kõik õigused trahve mittetasunud ühingu pangakontode arestimiseks. Trahvi suuruse saab soovi korral suurema mõju nimel siduda näiteks eelmise majandusaasta käibega.

Rootsis on esimene trahv majandusaasta aruande esitamata jätmisel 5000 Rootsi krooni ning maksmata nõue liigub kiirelt täitevametile (Kronofogden) sissenõudmiseks. Neil omakorda on ulatuslikud volitused ettevõtte tegevuse peatamiseks nõude tasumiseni. Suurbritannias on esimene trahv 150 naela ja see suureneb perioodiliselt.

Veel jõulisem meede oleks juhatuse tagasikutsumise, määramise ja osadega tehingute keeld ühingul, mille majandusaasta aruanne on esitamata või maksuameti poolt heaks kiitmata.

Kokkuvõte

Kirjeldatud meetmed on vaid üks näide sellest, kuidas e-residentide tulekuga hirmutamise asemele saame rääkida lahendustest. Juhul kui nende ettepanekute rakendumisest ei piisa, jääb meile veel võimalus e-arved kohustuslikuks muuta ka erasektoris, koos maksuameti ligipääsuga andmetele. Ärisaladuste lekkimise oht on sellise süsteemi puhul väga suur. Turvalise süsteemi loomine oleks väljakutse, milles e-riik Eesti saaks Euroopas olla eestvedaja rollis. Positiivne külg oleks see, et me hoiame masintöödeldavate andmete arvelt kokku palju inimtunde ning saame hoida digitaalmajanduse liidri staatust.

Kui me võtame ühiseks eesmärgiks ettevõtlusalaste seaduste täiendamise ja täitmise tagamise, siis paraneb tänu sellele kõigi ausate ettevõtjate elu ja prestiiž. Korras kodumaine ärikeskkond oleks täiendav kasu suurepärast kajastust leidnud e-residentsuse projektist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2016, 06:44
Otsi:

Ava täpsem otsing