Eesti juht usaldab, aga kontrollib

2016. aasta kevadel 315 Eesti era- ja avaliku sektori juhi hulgas tehtud küsitlus näitas, et 89% vastajatest usub, et eetikapõhimõtete järgimine on aidanud saavutada tema organisatsioonil edu. Samas on 22% juhtidest veendunud, et juhul kui tema altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent ja võidab tänu sellele tehingu. Protsendi võrra rohkem vastanuid usub, et korruptsioonivastaste põhimõtete järgimine kahjustab organisatsiooni konkurentsivõimet Eesti turul. Korruptsioon on enamasti varjatud tegevus, mis pidurdab ettevõtluse arengut ning tekitab turutõrkeid.

Juhid on igapäevaste  äriotsuste langetamisel ärieetilistes küsimustes tihti kahe tule vahel: ühelt poolt isiklikud aususe põhimõtted ja organisatsiooni hea äritava, teiselt poolt kõhklused ausa konkurentsi võimalikkuse, riigi otsustusprotsessi läbipaistvuse ja tegelike põhjuste asjus. Äritegevuse peamine eesmärk on enamasti omanike kasumi maksimeerimine, kuid kas šansid kasumile on suuremad, valides ärieetika otse- või kõrvaltee?

Oleme seadnud endale eeskujuks Põhjamaades praktiseeritava ärikultuuri, mis on üles ehitatud töötajate ja koostööpartnerite vahel kehtivale usaldamise põhimõttele. Seetõttu on sealsete ettevõtete äritegevuses kesksel kohal nii töötajate kui ka organisatsiooni hea maine avalikkuses. Pidades silmas Eesti ettevõtete peamisi sihtturge ja tegevuse üldist geograafilist ulatust, on juhil otstarbekas rakendada ettevõtte ärikultuuri parandavaid sisekontrollimeetmeid, mis toimivad ettevõtte kasvu toetavalt. Küsitluse tulemustest nähtub, et 44%-l juhtudel jääb ebaeetiline käitumine tippjuhtkonnale teadmata.

Keskmiselt on ettevõtetes iga 1000 töötaja kohta 5,1 sisekontrolli valdkonda kuuluvat ametikohta. Suurtes ettevõtetes (1000–9999 töötajat) on aga keskmiselt 11 töökohta, mis on pühendunud üksnes äritegevuse sisekontrollile. Kõige suurem on kontrollimisele suunatud positsioonide loomise vajadus ehituse, kindlustuse, avaliku sektori, sotsiaalteenuste ning heategevusega tegelevates organisatsioonides. Kuivõrd enamik pettusejuhtumeid avastatakse juhuslikult või vihje kaudu, siis on sisekontrollimeetmetest paljudes ettevõtetes olulisel kohal ka vihjeliini rakendamine ning siseauditi tegevused. Samuti tuleb pettusejuhtumeid arvukalt ilmsiks juhtide enda hoolsuse ja tähelepanelikkuse tulemusena.