Tooge oma raha meile, me röövime teid vähem!

Toetan kahe käega Tuleva tulekut. Olen aastat kümme selleks üles kutsunud, et selline pakkuja turul tekiks.

Ei oleks ka midagi loomulikumat, kui meie suure liitujate arvu juures tekiks Eestis vabakond nimega kogumispensionäride liit. See levitaks teadmisi, koguks ja teeks ettepanekuid, esindaks huve, annaks soovitusi. Kerge müksuna Tuleva tegijatele – siis oleks rohkem ka neid, kes saaksid aru mustast huumorist. Kui ikka rahandusguruks peetav härrasmees nimetab kogumispensioni avalikult röövimiseks päise päeva ajal ja loob samal ajal uut fondi, siis on see reklaam sellise tekstiga: „Teid röövitakse! Tooge oma raha meile, me röövime teid vähem!“

Kui ma aga peaksin vastama küsimusele, et mida sa, mees, nüüd tagantjärele teistmoodi teeksid, siis valmistaksin teile ilmselt pettumuse. Nimelt oleks tulnud välja anda kogumispensionäri ABC, mis oleks välja näinud nagu mööbli kokkupanemise või pesumasina sisselülitamise juhend. Ehk oleks siis tekkinud veidigi teadlikumat turuosalist.

Alguses lubasid kõik pensionifondid helget tulevikku. Kas see tulevik on nii helge, oli kindlasti küsimärk tollal ka pakkujate jaoks. Kui inimene praegu pahandab, et tookord reklaamist arusaadu ja tegelikkus on kaks eri asja, siis on pahameel arusaadav. Ent aeg, mille jooksul Eestis kogumispensioniks raha kogutud, on niivõrd lühike, et isegi tookord tehtud reklaame siunata on veel liiga vara.

Mul on palve kõigile süsteemi kriitikutele. Enne seda, kui minna pensionifondide kallale, tehke, palun, endale selgeks, mis see pension on. Ehk mis vahe on investeerimisfondil ja pensionifondil. Ja mille poolest erineb autokindlustus pensionikindlustusest. Oleks suureks abiks.

Teine suur teema on idee sundida meie pensionifonde investeerima kogujate raha kindlasse geograafilisse punkti maakeral, olgu selleks kas või meie armas Eesti. See ettepanek on sügavas vastuolus kogujate huvidega koguda võimalikult palju. Kui Eesti majanduses oleks võimalik rohkem teenida, teeksid seda kõik meie fondid. Ilma mingi kohustuseta.

Lihtne reegel on, et nooremas vanuses saad võtta rohkem riske ja vanemas eas oleks mõistlik mõelda eelkõige sellele, et kogutu ei kaoks. Mu isiklik pensionikogumine on sellest lähtuvalt fondis, kus suurem osa investeeringutest võlakirjades. Kas peaksin sealt ootama mingit suurt tulu? Kõige turvalisemate võlakirjade soetamise eest makstakse ju praegu peale!

Esialgu seati lagi, et rohkem võtta ei tohi. Seejuures tehti seda usus, et turg hakkab tööle ja mingil ajahetkel pole enam lage vaja. Aga kõik võtsid, niipalju kui said. Siis tehti fondivahetus lihtsamaks, et turg töötaks ja tasud langeksid. Ei midagi. Siis seoti laed fondi mahuga ja nüüd on tasud langenud. Aga saaksid kindlasti veelgi langeda, kui kogujad aktiivsemad oleksid.

Esimene ja teine sammas kokku suudavad napilt hoida tänast taset. Keskmine pension moodustab 40% keskmisest palgast. Kolmandast sambast lahkujaid masu ajal oli palju ja vaevalt see varasemat hoogu koguda suudab. Loodan, et tekib ka klassikalisel kujul tööandjapension, kus konkurents tööturul loob võimaluse täiendavalt esimesele ja teisele sambale koguda. See vajab kindlasti muudatusi nii tulumaksuseaduses kui kogumispensionide seaduses.

Mida rohkem aga teist sammast materdada, seda kindlam võib olla, et tööandja pensionit ei teki ja jäämegi ülalmainitud 40%lise taseme juurde. Saksamaal, kus see protsent on 65, moodustavad väljamaksed esimesest sambast ainult 1/3 pensioni kogukuludest. Muu on klassikaline tööandja pension.

Lubage lõpetuseks üks arvutus, võetud elust mulle väga lähedase inimese näitel, kes läks mõni aasta tagasi pensionile. Numbrid on meelega ilma komadeta, sest need tulemust ei mõjutaks.

Pension esimesest sambast. Kogutud 45 aasta jooksul osalusmääraga 20% palgast. Tulemus – 400 eurot kuus.

Pension teisest sambast. Kogutud 10 aasta jooksul osalusmääraga 6% palgast. Tulemus – 50 eurot kuus.

Lihtsa aritmeetikaga näete, et esimesse sambasse panustati 15 korda rohkem kui teise. Aga seejuures saadakse sealt ainult 8 korda rohkem kui teisest.