Elagu pisikuvaba elu!

Loomulikult rahuldab sularaha Eestis ka praktilist vajadust teatud oste sooritada, mida elektrooniliselt ikka veel teha ei saa. Näiteks turul. Või keemilises puhastuses Järve keskuses. Või siis, kui pangaterminalid ja internet on maas. Või kui nagu neetud läks taksol ühendus pangaga just äsja katki. Kindlasti meeldib paljudele lihtsalt sularaha omada, seda aeg-ajalt katsuda ja silmitseda. Et kuidagi nagu kindlam tunne, kui mingi kogus sularaha on rahakotis.

Aga emotsionaalse põhjuse kõrvale tõstes on minu jaoks on kõik need sularaha kasutamise kohad kuidagi nagu otsitud ja veidrad. „Arveldame ainult sularahas“ sildid kõlavad nagu parkimiskorraldus püsikliendile Stockmannis või kliendikaardi soodustuse kasutamine Marks&Spenceris. Ebamugav ja eilne päev, millest võiks edasi liikuda.

Kõige reljeefsemalt on sularaha kaitseks Eestis sõna võtnud keskpanga president Ardo Hansson, kelle jaoks oleks sularahata ühiskond „õudusunenägu“. „See, et sa saad seda raha pangast välja võtta, on teatud vabadus,“ märkis ta aasta tagasi riigikogu ees esinedes.

Ilmselt viitas Hansson Fjodor Dostojevski poolteist sajandit vanale kuulsale tsitaadile „Raha on vermitud vabadus“. Aga see oli siis. Siis oli ka muud, mida täna ei ole. Siis polnud valikuid, mis meil praegu jälle on, nagu näiteks mobiilimaksed. Ehk on siiski põhjust sularaha kasutamise vähendamist kiirendada? Lubada algatuseks näiteks kauplustel keelduda sularaha vastuvõtmisest. Mitte kõrvaldada sularaha Eestis käibelt, kuid piirata selle kasutusvõimalusi kaubanduses.

Rootsis on juba üsnagi levinud kaupluste keeldumine sularaha vastuvõtmisest. Taani tahab sularahavabaks saada aastaks 2030, Austraalia juba järgmisel kümnendil. Need pole ju riigid, kus inimeste vabadusi jalge alla tallatakse. Euroala riikidest näeme üsna selgelt sularaha osakaalu vähenemist igapäevaelus näiteks Soomes.

Sularahamehe irvitus

Ilmselt siiski kaalub majanduslik argument (sularaha käitlemine on kallis) ja turvalisus (sularaha kasvatab röövi riski) neis riikides üles võimaliku inimese vabaduse riive. Lisaks hakkame harjuma, et meist teatakse üha enam. Internetikasutus, avalikud kaamerad jätavad maha jäljerea. Samuti teab me telefonioperaator niigi, kus parasjagu oleme, mida telefoniga teema ja mis kell tõuseme või magama läheme (siis millal andmevoog telefonile taha tuleb ja tagant kaob).

Lisaks vähendab sularaha kasutusvõimaluste kahandamine kuritegeliku või illegaalse päritolu raha ringlust. Minu jaoks on see tegelikult kõige olulisem põhjus. Alandav on vaadata uurimise all olevate sularahameeste irvitavaid nägusid.