Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvaliidu kummitus

    Anvar Samost.Foto: Postimees

    Kui altkäemaksu kahtlustuse saanud Kajar Lember räägib, kõnnib ja näeb välja endiselt nagu rahvaliitlane, siis näitab see väljakujunenud kultuuri, mida on raske muuta, kirjutab ajakirjanik Anvar Samost.

    Tartu abilinnapea ja sotsiaaldemokraatide aseesimehe altkäemaksujuhtumis paistab diagnoos kaugelt: tegemist on Rahvaliidu fenomeniga. 
    Villu Reiljani aegne Rahvaliit kandis avalikult „pahmaja härja suud ei seota“ meelsust. Kes on lugenud läbi tuhatkond lehekülge maadevahetuse asja kohtuotsuseid, see näeb, et Reiljan, Tuiksoo ja teised tõesti ei pidanudki oma tegevust kuidagi valeks.
    Mälestusväärselt seisis maadevahetuse kohta Tallinna ringkonnakohtu tehtud otsuses lõik: „Reiljan ei ole alaealine, keda saaks kohese ja lühiajalise vangistuse kohaldamisega suunata õiguskuulekusele, sest 60-aastasel isikul on väärtushinnangud elu jooksul juba välja kujunenud. Käesolevaks ajaks on V. Reiljan kaotanud oma endise töökoha. Kohtukolleegium loodab, et süüdistatav on oma senise elukogemuse ja hariduse pinnalt võimeline süütegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu ei jaga kohtukolleegium prokuröride seisukohta kohaldada V. Reiljani suhtes lühiajalist vangistust.“
    Samamoodi näeme nüüd, et erakonnavahetus ei teinud rahvaliitlasest uut inimest. Kajar Lember räägib nagu rahvaliitlane, kõnnib nagu rahvaliitlane, näeb välja nagu rahvaliitlane ja kui prokuröri uskuda, siis ka võttis altkäemaksu nagu rahvaliitlane. Tegemist on väljakujunenud isiksusega, kelle tegevus põhineb kindlal kultuuril.
    Kultuuri eripära
    Rahvaliidu fenomeni juures ongi oluline vahet teha kultuuril – kui soovite, siis väärtushinnangutel – ja maailmavaatel. Maailmavaade on olemuselt tulevikku suunatud, kultuur kujuneb kogemuse kaudu.
    EKRE-eelsel Rahvaliidul maailmavaade puudus. Lemberi ja teised grupina üle tulnud rahvaliitlased vastu võtnud sotsidel on maailmavaade kahtlemata olemas, kuid mitmel korral võimule pääsemise nimel suuri ideoloogilisi kompromisse teinud erakonnana ilmneb see peamiselt retoorilisel tasandil. Võib arvata, et sotside juures huvitas Lemberit üksnes võim (Tartu abilinnapea koht), aga mitte maailmavaade. Sarnaselt sotsidega on maailmavaade olemas ka IRLil, kuid esiteks on sel erakonnal tõesti kombeks end enne iga valimiskampaaniat uuesti leiutada ja teiseks toimetab seal samamoodi hulk tegelasi, keda kannustab üksnes kindel võimupositsioon.
    Vaatame edasi. Maailmavaadet on Eesti poliitikas lisaks rahvaliitlastele võimatu tuvastada Keskerakonna juures. Ei pea silmas programmi (kuigi kummagi näite puhul pole sest palju abi), vaid tegusid. Samas on ka Keskerakonnal viimase aasta jooksul tekkinud lõhele vaatamata olemas ühine, väljakujunenud kultuur, mis ei ole eetilises plaanis segavalt nõudlik. Vastavalt kultuurile leiame selle erakonna igalt tasandilt alates esimehest lihtsa riigikogu tagapinklaseni altkäemaksujuhtumeid, võltsimisi, kelmusi ja lihtsalt purjus peaga kihutamist.
    Reformi triiviv maailmavaade
    Reformierakonna juures tuleb maailmavaadet aasta-aastalt otsida järjest kangemate prillidega. Andrus Ansipist alates on see triivinud liberalismist rahvuskonservatiivsuse suunas ja tee peal põlise riigipartei pragmaatikas pea täiesti ära lahustunud. Tulemuseks on Silvergate, Autorollo ja viimase näitena Neli Sidrunit. Taavi Rõivas on ühemõõtmelise, joonistatud poliitiku musternäide – peenhäälestus, suure narratiivi puudumine, tähelepanu välisele. Väljakujunenud kultuur on üha tugevam. Siim Kallas ideoloogilise figuurina ei sobi enda rajatud erakonna eliidile isegi kandidaadiks olulise võimuta presidendi kohale.
    Kui erakondade võimule orienteeritud väärtussüsteem maailmavaate liigvähe lühiajaliste huvidega arvestava piiranguna kõrvale heidab, siis kust peaks Eesti ühiskond pikaajalist vaadet otsima?
    Ameerika Ühendriigid olid 19. sajandi lõpul kiiresti arenev ühiskond, kus ometi puudusid – sisuliselt Abraham Lincolnist Theodore Rooseveltini ehk üle 30 aasta – esiletõusvad riigimehed ning usk poliitikutesse ja poliitikasse oli üldiselt madal. Poliitikute keskpärasus pani ameeriklasi liidreid, kellest juhinduda ja kellel oleks moraalne võim, otsima dünaamilisest ettevõtjate klassist. Kuigi hiljem on seda perioodi USA ajaloos nimetatud ka röövkapitalismi ajastuks, tõusid esile visionäärid nagu Andrew Carnegie ja J. Pierpont Morgan.
    Kas oleks mõeldav, et ka Eestis astuksid maailmavaateliselt usutavate majakate rolli ühiskondlikult vastutustundlikud ettevõtjad? Osaliselt on nii läinud, kuid seda just eelmistel kümnenditel, teravas ideede konkurentsis tollaste poliitikutega. Praegu välja kujunev ettevõtjate põlvkond tundub olevat rahul peaministri pakutava võimalusega end paari Stenbocki majas tehtud selfie eest valitsuskommunikatsiooni teenistusse rakendada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.