2008 tuleb tagasi?

05. juuni 2016, 09:30
Aivar Rehe
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160605/OPINION/160609909/AR/0/Paanika.jpg

Danske Banki endine juht Aivar Rehe soovitab ettevõtjatel Lehmani mõjude märkmepaberitelt tolm pühkida ja riskistsenaariumid valmis panna.

Paanikat pole tarvis, kuid Brexiti negatiivseid mõjusid on vaja maksimaalselt juhtida. Brexiti otsus ja selle mõju on erakordselt oluline. On viimane aeg, et pädevad ametid ja olulisemad pangad sellest rääkima hakkaksid. Rahulduda informatsiooniga, millised on parasjagu küsitlustes jah- ja ei-pooldajate protsendid, on ebapiisav. Tegutsemine väikeses majandusruumis võimaldab Eesti ettevõtjatel olla proaktiivne, säilitades ettevõtete konkurentsivõime ja tööhõive tervikuna. 

Paralleelid Lehmaniga

Briti rahvas teeb ajaloolise otsuse – kas nad jätkavad euroliidus või lahkuvad selle koosseisust. Tegemist ei ole ainult nn kahe osapoole suhte otsusega, see mõjutab oluliselt suure majanduspiirkonna, Euroopa Liidu kui terviku edasist toimimist.  

2008. aasta Lehmani kriisi mõjud olid sügavad ja pikaajaliselt negatiivsed, hõlmates peaaegu kõiki suurte piirkondade majandusi. Brittide võimalikul ei-otsusel ja Lehmani kriisil on sarnaseid jooni, mistõttu peame olema valmis mõjude käekirja ennetavalt lugema. Soovitan ettevõtjatel Lehmani mõjude märkmepaberitelt tolm pühkida ja mõtelda võimalikke äririskide stsenaariumitele.         

Nii suure mõjuga otsused toovad rahaturule rahutused ja suurema teadmatuse, mida tuntakse finantskeeles volatiilsuse nimetuse all. Lehmani kriis vähendas oluliselt esmajoonest riskide võtmise julgust majandustegevustes, mis oli seotud kinnisvaralise arendustegevusega. Ka Brexit toob kaasa samasuguse kõrgendatud konservatiivsuse pankade riskide juhtimise poliitikas

Pere rahavoogudes soovitan reserveerida vajalikud lisapuhvrid. Optimist vastab mulle, et kuue kuu euribor liigub ümber nulli. Soovitan ikkagi vaatamata intressi taseme kergendusele mõelda veelkord läbi pere eelarve ja rahavood. Tagantjäreletarkus ei aita kedagi.

Taust on siiski teine

Brexit otsuse ajastus erineb siiski Lehmani omast. Lehmani kriis tabas riikide majandusi ulatusliku majandusliku kasvu ajajärgus (üle 5% aastas). Praegu on majanduse kasv tervikuna tunduvalt laugem, ulatudes keskmiselt 2%ni aastas. Euroopa panganduses kehtib negatiivsete intresside tsükkel. Oluline finantsmõõdik 6 kuu euribor püsis 2008 kevadel 5,4% peal, praegu hoiab see taset -1,5 % (kes oleks 2008 sellist taset ette kujutanud!).

Euroopa ja ka teiste maailma riikide valitsuste suureks väljakutseks jääb riigivõlgade teenindamine. Vaatamata aktiivsetele diskusioonidele ja eri tagatisfondide skeemide loomisele on tervikuna Euroopa riikide koguvõla tase kasvanud. Brexit tekitab suuremad erimeelsused Euroopa riikide valitsuste suhtumises riikide finantsdistsipliini ja riigivõlgade võtmisesse tervikuna.  Killustatus riikide nn avaliku raha juhtimise poliitikas  suurendab riske  nii eurole, kui rahvuslikele valuutadele, mille tulemusena leiab aset euro ja väiksemate rahvusvaluutade nõrgenemine.  

Võime osutuda tunnistjaks sellele, et Mario Draghi ei anna raha puistava helikopteri juhile tõusuluba. Kui Brexiti risk realiseerub, tähendab see, et Euroopa Keskpank peab oma rahapoliitikas tegema muudatusi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2016, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing