• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 13.07.16, 13:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks maksustame autode võimsust?

Rahandusministeeriumi ette­paneku järgi on firmaautode erisoodustuse süsteem lihtsam – kaob arvestuse pidamine, erisoodustuse alus oleks kõigile selge ja üheselt mõistetav ning mitte manipuleeritav, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika oskaonna peaspetsialist Risto Kaarna.
Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus kui ka selle suurusega manipuleerimise oht, kirjutab Risto Kaarna.
  • Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus kui ka selle suurusega manipuleerimise oht, kirjutab Risto Kaarna.
  • Foto: Raul Mee
Süsteem on õiglasem – kallim auto on maksustatud rohkem ning odavam auto vähem. Samuti on see halduslikult kergem nii maksuametnikele kui ka ettevõtetele, kuna kaob arvestuse pidamine. Lisaks on muudatus enamikule autokasutajatele praegusest soodsam.
Kui vaadata Euroopasse, siis tüüpiliselt on auto erisoodustuse aluseks mingi osakaal auto ostuväärtusest (6%–30%). Tüüpiliselt on sellele lisatud ka erinevad määrad aastase läbisõidugrupi-, CO2 emissioonide grupi, võimsuse vms kohta. Süsteeme on palju erinevaid.
Kuidas hinnata väärtust?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus (väärtus on muutuv ja osaliselt subjektiivne suurus) kui ka selle suurusega manipuleerimise oht.
Euroopas on auto väärtuse hindamisel kasutatud ka auto turuväärtust, kindlustusväärtust, ostuväärtust, asendamisväärtust, automüüjate hinnakirjade hindu või sarnase auto liisingukulu suurust, ka keskmist taksokilomeetri hinda. Kõigiga on sarnased hindamise ja manipuleerimisega seotud probleemid.
Auto läbisõit erisoodustuse alusena on hea, sest iseloomustab auto tegelikku kasutus­aktiivsust ja on otseses seoses hüve väärtusega. Väiksema kasutuse puhul on maksukohustus väiksem ning suurema kasutuse puhul suurem. Küll on aga probleemne selle mõõtmine täpsuse ja usaldusväärsusega, mis oleks maksuvaidlustes adekvaatne.
Nõrk seos hinnaga
CO2 emissioon on erisoodustuse alusena hea keskkonna seisukohast ning kuna uuem auto on tavaliselt parema näitajaga, soodustaks see ka autopargi uuendamist. Küll aga pole selle näitaja seos auto hinnaga piisavalt tugev, et saaks öelda, et see näitaja iseloomustab hästi auto rahalist väärtust.
Näitaja, milleni jõudsime, on sõiduki võimsus, mis on statistiliselt ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga (üle 90%). Uurisime hindu uute ja kasutatud autode kohta, mis on tegelikult meie liiklusregistris ettevõtete arvel. Iga mudeli kohta otsisime võimalikult sarnased müügil olevad mudelid ning auto hinna leidmiseks võtsime nende keskmise. Korrelatsioon on tugev markide ja mudelite vahel – erinevate tootjate võimsamad mudelid on kallimad.
Allikas: rahandusministeeriumi blogi

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele