Saaremaa sild tuleb pärast oravaid

Juhtimisteaduste professor, praeguseks juba manalamees Raoul Üksvärav tavatses öelda: „Parem teha õigeid asju valesti kui valesid asju õigesti.“ See kehtib täies mahus kogu senise tegevuse kohta mandri ja Saaremaa vahelise ühenduse korraldamisel. Selle asemel, et näidata üles pikaajalist strateegilist mõtlemist, on senised valitsused lihvinud vana, oma aja ära elanud lahendust.

Samal ajal on valdav osa Saaremaa silla ehitamiseks vajalikust analüütilisest ja eelprojekteerimistööst tehtud. WSP Finland Oy koostatud kava pakub Suure väina ületamiseks püsiühenduse rajamist, mille parim lahendusvariant on konsoolsild praegusel parvlaeva liikumise trassil. Kava rakendusplaani kohaselt kestaks silla ehitusperiood neli aastat. Sillaületustasu kogutakse 20 aasta jooksul, mille suurus jääks praeguste praamiületustasude suurusjärku. Selle perioodi lõppedes oleks silla ületamine tasuta.

Ületusaeg oleks veidi üle kümne minuti ja silla ületustasu maksmise protseduur ei tohiks võtta aega üle ühe minuti. Silla maksumus jääb vahemikku 320–350 miljonit eurot. Silla ehitamise finantseerimiseks saaks 15% ulatuses kasutada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Teine rahaline allikas on nelja tellitud praami müük. Rahastamise põhiallikas on aga 20 aastaks võetav riigilaen.

Seega on infrastruktuurse kinnisvara kohta tegemist hea tasuvusega ja äriliselt praktiliselt riskivaba projektiga. Koos Virtsu-Kuivastu sillaga tuleb ehitada sild ka Muhumaa ja Saaremaa vahele, lõpetades sellega ühtlasi seni kasutusel oleva Muhu tammi ekspluateerimise koos sellega kaasnevate probleemidega ümbritseva vesistu atrofeerumisega seoses.

On aeg tulla 19. sajandist 21. sajandisse ja tõdeda, et lahendused, mis loodi Vene tsaaririigi tingimustes, ei vii meid enam edasi. On tõenäoline, et Saaremaa püsiühendus võetakse töösse, kui valitsusse ei kuulu enam Reformierakond, kes on seni olnud vastu riigile oluliste objektide rajamiseks laenu võtmisele. Põhjuse võib sõnastada professor Ülo Vooglaiu mõttega: „Popsi mentaliteet on peamiseks põhjuseks, miks ei seata suuri eesmärke.“