Minu president

Eiki Nestorist ja Marina Kaljurannast ei ole mitte midagi oodata, Siim Kallasest ja Allar Jõksist võib oodata kõike - üks on suur kombinaator ja teine väike mahhinaator, niisiis on neil ainult mastaabivahe. Mart Helme teab, mida ta presidendiks saanult kohe esimesel päeval teeks, aga kas ta teab ka, mida teeb oma presidentuuri viiendal aastal?

Ma ütlesin ülemal, et "eelistaksin", mitte et "eelistan". Mina "parteideülese" hindajana vaatan esmalt Eesti peale. Eesti riik on rikkis, ei töötagi enam õieti. Mida muud peab rahvas arvama, kui valitsus ega prokuratuur ei täida ülbelt kohtumäärusi; kui väikesed vargad ripuvad võllas ja suured vähimagi häbita sõidavad tõllas; kui me ripume ära võõrast kaitsevõimest ja "heidutuseks" teeme vaid kõva kisa; kui keegi on karistamatult nässu keeranud praamiliikluse ja rahvas peab selle eest tehtava trahvi oma tulevase piletirahaga kinni maksma; kui maa tühjeneb inimestest, aga haldusreformi ainus silmaga nähtav ülesanne on kindlustada tuleva aasta kohalikel valimistel tänaste valitsuserakondade võimu; kui loeme uudist, et purjus autojuht sõitis otsa lubadeta autojuhile... See riik on rikkis. Etteotsa oleks vaja meistrimeest, kes oskaks ta ära parandada.

Kas peamiselt mamma-väärtusi – "Inimesi tuleb kuulata", "Rahvaga tuleb rääkida", "Peab püüdma sisendada eneseusku", "Peab arutama asjatundjatega" –, kas sääraseid mamma-väärtusi esindav kandidaat ikka jaksab sellise mehetööga toime tulla? Ajaloost teame valitsejannasid, kes on suutnud ära remontida tervete impeeriumide riigimasina – Elizabeth I, Katariina II. Meil säärast mastaapi ei ole, meie Eesti on kodumasina suurusega. Aga kui teie kodumasin vajab remonti, kelle kätte te ta siis parandada annate?

Erapooletul pilgul hinnata: Nestor, Jõks ja Kaljurand ei oska president olla, ning me saime Toomas Hendrik Ilvese näitel näha, mida see tähendab ja kaasa toob. Kallas ning Helme oskavad. Mailise puhul otsustagu valijamehed. Peaasi, et nad ei langetaks otsust, mille puhul võiks meenutada ühe õukonnadaami tabavat ja hävitavat hinnangut Louis XVIII järjekordsele siseministrile: "Oma vanuse, oma eelkäijate ning oma karakteri tõttu paistis härra Siméon personifitseeritud provisooriumina."