Üks hea jurist võiks korra majja lüüa

Kui mitme kandidaadi peamine tugevus on poliitiline kogemus ja tuuakse välja ka rahvusvaheliste suhete kujundamise oskuse suurt tähtsust, siis unustatakse, et presidenti on ka rahvale endale vaja, st presidendil peab olema ka sisepoliitiline suunitlus.

Rahvusvaheline suhtlemine pole sugugi ainus tähtis funktsioon. Kui iga uus president saaks ise Eesti riigi poliitikat kujundada, siis oleks see poliitika ilmselt küllaltki heitlik. Poliitika kujundamine ei ole siiski mitte ainult ühe inimese taga kinni, vaid sellega tegeleb terve majatäis ametnikke Tallinnas Islandi väljakul ning nende juhiks on enamasti kogenud spetsialist.

Samas on põhiseaduse kaitse funktsiooni silmas pidades vaja just head juristi, sest parlamendi õigusloome kontrolli puhul ei ole ühtegi suurt asutust, mille ekspertiisile toetuda – kontrollitakse ju just riigikogu ja ministeeriumide õigusteadmisi ja -praktikat.

Kes on vähegi viimasel kümnendil meie parlamendi õigusloometavasid jälginud, saab aru, et ministeeriumide ja riigikogu koostöö ei ole suunatud mitte ettevaatavale, inimeste ja muude subjektide õiguste kaitset võimalikult tagavale õigusloomele, vaid pigem püütakse vältida pea mis iganes kontakte rahvaga, isikute õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja millega iganes.

Sellise tegevuse tõkestamiseks on vaja presidenti, kes ei tõstaks käsi üles ega annaks alla põhjusel, et kui olulist seadust koos ebaolulise muudatusega välja ei kuulutata, siis juhtub teadagi mis.

Selliseid näiteid, kus hea jurist (ja mitte lihtsalt hariduselt jurist) säästaks riiki suurest jamast, on palju. Meile ei ole vaja mugavuspresidenti, kes lihtsalt väisaks välisriike ja ei segaks valitsuse ja riigikogu tööd, vaid presidenti, kes sisepoliitikas korra majja lööks – nii palju, kui tema ameti piirid seda võimaldavad.