Pidurdavad maksud

Võimalikele välisinvestoritele olen alati tunnustanud nii Eesti maksusüsteemi ja ka meie maksuametit, kes on maailmas eesotsas kasutusmugavuse ja ettevõtjasõbralikkusega. Meie maksusüsteem on olnud stabiilne ja reinvesteerimissõbralik, kuid meid ümbritsev keskkond on muutunud. Oleme Euroopa Liidus ja majanduses on aset leidnud suured muutused meist sõltumata.

Maksuamet on 1. novembrist silmitsi probleemiga, kuidas hinnata, kas mitteresidentne tütarettevõte pole mitte teise riiki rajatud vaid maksuvabastuse saamiseks. Kui selgub, et tegelikku majandustegevust ei toimu, siis jääb ta Eesti maksuvabastusest ilma. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkus on kordi keerukam ja skeemimeistrite töö võib olla lausa filigraanne. Ilmselt tuleb oodata erinevate menetluste käiku ja kohtupraktikat, kuni on selge, kuidas ikka päriselt piiriülene koostöö näiteks lõunanaabrite maksuametnikega hakkab sujuma.

Vähk on aga mitte teise kivi all, vaid hoopis mujale kolinud. Meie praegune valitsus on tõstnud aktsiise ja tõhustanud maksukogumist, kuid kas poleks kasulikum töötada hoopis selle nimel, et Eesti riiki tahetaks oma makse maksta?

Hoopis tõhusam, kui tikutulega viimast raha taga ajada, oleks luua siia Euroopa majandust ja reegleid arvestades maksukeskkond, et ka teiste riikide ettevõtjatel oleks siin soodne oma maksud tasuda. Las siis naaberriigis otsivad viise, kuidas oma raha meilt kätte saada.

Oleks aeg, et poliitikutelt tuleks selge sõnum rahandusministeeriumisse ja maksuametisse: leidke viis, kuidas Euroopa ühisreegleid arvestades oleks võimalik muuta meie maksukeskkond veel ligitõmbavamaks. Peaksime ära kasutama oma IT-teadmisi ja kuvandit ning pakkuma maailmale lihtsa, selge ja kiire 21. sajandi maksukeskkonna.

Kunagi saadi tulumaksu reinvesteerimise maksuvabastusega hakkama, praegu on vaja teha midagi kompaktsemat Euroopa keerulises keskkonnas. Ülesanne tasuks majanduslikult ära paremini, kui tegeleda peenhäälestusega või lõputu võitlusega ELi seadustest tulenevate maksuskeemide vastu.