1998. 2008. 2018?

13. september 2016, 07:45
Meelis Mandel
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160913/OPINION/160909694/AR/0/Meelis-Mandel.jpg

Rõõmustagem, olukord on paranenud. Kordan, olukord on paranenud, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Ehkki räägitakse kaotatud kümnendist, on Eestis siiski üsna hea seis. Kuigi riigipoolne juhtimisteenus, nagu osundab Erkki Raasuke, pole kiita, on viimasel paaril kuul aset leidnud üht-teist rõõmustavat.

Palgad tõusevad ja kinnisvaraturg teeb rekordeid. Korteritehingute arv püstitas augustis 11 aasta rekordi. Aktiivsus on levinud Tallinna kõrval ka väikelinnadesse, kus praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks. Hästi müüb ka kõik see, millega kortereid sisustada. Vähegi arvestatava köögimööbli tootja juures on järjekorrad paarikuuseks veninud.

Nägin eelmisel nädalal Tallinnas ühe kortermaja renoveerimisel tellingutel Soome ehitajaid. Ma ei tea, kas see on tavaline vaatepilt, kuid vähemalt minu jaoks oli see üllatav. Tõsi ta on, keskmine brutopalk Soomes on 3300 eurot kuus, pärast makse jääb sellest netona kätte 2200 eurot. Vahe Eesti keskmisega küünib napi 2,3 korrani, vahe Tallinnaga veel väiksem. Seda näitab fakt, et Eestisse tagasi pöördujate arv suureneb, seda ka maapiirkondades.

Uute sõiduautode müük kasvas augustis 20% ja tarbesõidukite müük koguni enam kui 40% võrra. Isegi ilma NATO toetuseta, kes kuraditosin Land Cruiserit soetas, on tarbesõidukite müügi tõus ettevõtete positiivse tulevikuusu indikaator.

Rekordid purunevad

Pärast kaks aastat kestnud langust suurenesid II kvartalis investeeringud 5%. Ettevõtja Jüri Mõis tõi hiljuti välja, et Eesti suurimal ehitusplatsil, Tallinnas admiraliteedi basseini ümbruses on enam-vähem kõik kuus arendusobjekti otsapidi seotud välisinvestoritega. Suurim arendaja, Hillar Tederi Porto Franko, mis ehitab üksi kolme suurhoonet, on justkui Eestisse tagasi võidetud investor, kes vahepeal Venemaal ja Ukrainas möllas. Igal juhul meenutab Tallinn taas arenevat linna, kui kraanade arvu silmas pidada.

Investeeringud suurenesid hoolimata asjaolust, et valitsussektori investeeringud olid mulluselt tasemel koguni viiendiku väiksemad. Aga nagu analüütik Tõnu Mertsina märgib, on oodata riigi investeeringute kasvu, seda just Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamise toel. Juuli lõpuks oli väljamakseid tehtud vaid 5% ulatuses EL 2014-2020 uues eelarves Eestile määratud struktuurifondidest.

Soome enda ja Tallinki statistika näitas sel suvel rekordilisi inim- ja kaubavooge Helsingi ning Tallinna vahel. Paljud Tallinna hotellid olid sel suvel täis müüdud. Tallinn on soomlastele esmakordselt populaarsem reisisihtkoht kui Stockholm. Ehkki eksport kidub, on põhjanaabrite majandus ehitusbuumi ja kodumaise tarbimise najal tänavu tõusule pööranud.

Tööpuudus on Eestis 6,5 protsenti ehk üsna põhja lähedal. II kvartalis oli Eestis ligi 9500 vaba ametikohta, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim näitaja. Kõik, kes hommikul ärgata ja tööle minna viitsivad, töö ka leiavad. Isegi maksulaekumise kasvu kahanemine on minu silmis ajutiselt pigem positiivne märk, sest sunnib loodetavasti mõningaid riiklikke reforme alustama. Äkki hakatakse näiteks haigekassa raha ühel hetkel rohkem erasektoriga jagama. Võib-olla alustame suurejoonelisema erastamisprogrammiga?

Tähistagem väikseid võite

Või mine tonti tea, äkki oskame teha miskit head ka laenurahaga? Endine keskpankur, praegu Soneras töötav Valdur Laid refereeris eelmisel nädalal uudist, et Soome riik laenas 3 miljardit eurot 7 aastaks -0.22% intressiga. „Tagasi tuleb maksta 47 miljonit eurot vähem. Igasugu mõtted ja küsimused tulevad pähe Eesti kontekstis,“ märkis Laid Facebookis. Minul samuti. Euroopa Keskpank otsustas just nende ridade kirjutamise ajal rahatrükki jätkata.

Ehk – Tallinna kesklinnast vaadates on seis päris hea. Üle aastate midagi taas liigub. Nagu kirjutas Postimees aastal 1913: „Majandusline elu on ootamatult suurte sammudega edasi läinud, nii et selle üle ainult rõõmustada tuleb.“ Tuleb pisiasjadest rõõmu tunda ja väikseid võite tähistada.

Sest üks asi kummitab mõtetes. Oma eelmise eluaseme soetasin ja ka kodulaenu võtsin 2006. aasta teises pooles. Kõik tundus siis üsna hästi. Majanduslanguseni ja palkade kärpeni ja kinnisvarahindade kukkumiseni jäi siis napilt kaks aastat. Tänavu suvel ostsin uue korteri ja võtsin uue laenu. Mis jutt selle majanduskriiside korduvusega oligi? Iga kümne aasta tagant? Mis see teeb. 2018?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2016, 07:46
Otsi:

Ava täpsem otsing