Eestlane ei vaja relva põue

Veiko Kommusaar 16. september 2016, 07:00
Veiko Kommusaar
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160916/OPINION/160919858/AR/0/Veiko-Kommusaar.jpg

Ainult relvaga põues ühiskonda turvalisemaks ei muuda, leiab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

On mõistetav, et pingeline olukord maailmas seoses pagulaskriisi ja suurenenud terroriohuga on tekitanud ebakindlust. Kuigi välisuudised võivad ärevaks teha, siis Eestis on praegu ohutase madal ning meie julgeolekuasutuste ja politsei võimekuses ei tasu kahelda. Eestimaalased võivad tunda ennast oma riigis turvaliselt ja kaitstult. Paanikaks pole põhjust ning kindlasti pole tarvis tormata relvapoodi.

Relv ja vastutus

Kindlasti mõjutab relva omamine inimese käitumist ja hoiakut. Relva omamine on suur vastutus. Seepärast tulebki enne selle hankimist järele mõelda, kas seda ikka vajad ja mis eesmärgil. Kui näiteks relvandus pole varem kunagi huvi pakkunud, aga nüüd hangitakse relv põhjusel, et „kõigil ju on“, siis tasuks see mõte juba eos maha matta. Relva ei peaks hankima sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse survel, see peab olema kaalutletud otsus.

Isiklik relv võib osutuda hoopis lisaohuks ja viia sündmused traagilisemate tagajärgedeni. Nähes pealt korrarikkumist või kuritegu, ei pea isik ennast ohtu seadma ja püüdma igal juhul seda relvaga takistada. Kui relv juba välja võtta, siis peab olema kindel, et on ka valmidus seda kasutada. Vastasel juhul võidakse relv su enda vastu pöörata.

Statistika näitab, et relva­omaniku kodus hoitud relvast saab tõenäolisemalt vigastada või surma pigem mõni lähedane kui kurjategija. Lisaks on suurem osa tulirelva kasutamise tagajärjel hukkunuid enesetapjad.

Äärmuslik kaitse

Relv on üks, aga äärmuslik viis end ja oma lähedasi kaitsta. Turvalisuse tagamiseks kodus ja ringi liikudes on teisi mõjusamaid viise – hea läbisaamine naabritega, tähelepanelikkus, turvameetmed (valvekaamerad, lukusüsteemid, aga ka koer jne). Turvalisuse loomisel on vaja kogu ühiskonna pingutusi ja eestkätt kogukondlikku algatust ja koostööd.

Kui inimesel tekib tervitatav soov oma kodu ja kodumaad kaitsta, siis on alati võimalus luua naabrivalve piirkond, hakata abipolitseinikuks, vabatahtlikuks päästjaks või liituda kaitseliiduga, kus saab korraliku lasketreeningu, ja aktiivsele kaitseliitlasele antakse isegi relv koduhoiule. Aga mis põhiline – kaitseliidus saab õppida kaitsma ennast ka ilma relvata. Ka abipolitseinikud saavad enesekaitse- ja ekstreemolukorras toimimise väljaõppe ning vaevalt soovib mõni kurjategija tungida majja, kus elab abipolitseinik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2016, 20:55
Otsi:

Ava täpsem otsing