Vajame viljakamat tööd

On ootuspärane, et kiire palgakasvu aeg hakkab Eestis ümber saama ja ettevõtted üritavad 2017. aastal hoida palgafondi samal tasemel. Kas see ka suureneva miinimumpalga ja väikse tööpuuduse tingimustes õnnestub, on omaette küsimus. Miinimumpalga kasv surub palku üles just eelkõige töömahukates teenindussektorites: jaekaubandus, turvateenus, hotellid-restoranid. Ka kütuseäris on paljude teenindusjaamadega tegutsevatel ettevõtetel tugev surve palgatõusule, kuid seni ei saa me siin sektoris rääkida kahekohalistest kasvunumbritest. Ettevõtte juhi vaatest on see kindlasti hea uudis.

Meie ettevõttel on teiste suuremate kütuseturu osalistega võrreldes mõneti erinev ärimudel ning palgakulu ei ole meie kulustruktuuris niivõrd olulisel kohal, kui seda on suurema personali arvuga ettevõtetel. Meil on 43 töötajat ja 2015. aastal moodustas palgakulu ettevõtte püsikuludest ligi 20%. Seetõttu ei mõjuta Eesti palgaralli nii oluliselt meie igapäevategevust.

Rohkem tööviljakust

Ometi ei tähenda see, et saaksime töötasude kiirest kasvust mööda vaadata. Meie viimaste aastate palgakasv on püsinud 2–3% piirimail. Meil on kindel töötasude hindamisprotsess, osaleme regulaarselt palgauuringutes, analüüsime tulemusi ning oma positsiooni palgaturul pidevalt. Töötasu muutmise otsused langetatakse iga ametikoha puhul eraldi, lähtudes senisest sooritusest, konkreetse positsiooni tasemest turul, staažist ja võimalikust vastutustaseme muutusest.

Tulevikku vaadates peavad ettevõtjad ja riik koos ja nutikalt tegutsema selle nimel, et suurendada tööviljakust ja Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ainult nii on tagatud pikaajaline palgatõus. Niikaua, kuni tööpuudus on väike ja miinimumpalk kasvab, jätkub ka surve kiirele palgakasvule. Praegu kestev olukord on keeruline juhtimisülesanne mitte ainult igale ettevõtjale Eestis, vaid kogu riigile.

Autor: Ivar Kohv