Tont Euroopa pankade tagaaias

Artikkel

- Arvamused
- Aivar Rehe
- 10. oktoober 2016 kell 2:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tont Euroopa pankade tagaaias
Aivar ReheFoto: Andras Kralla
Euroopa panganduses on negatiivses mõttes tippu tõusnud Deutsche Bank, kelle süvenev negatiivne arengustsenaarium võib käivitada eri piirkondades majanduslanguse. Sealhulgas Eestis, leiab Danske Banki endine juht Aivar Rehe.
Euroopa mõistes süsteemselt suurima panga Deutsche Banki väärtus kukub katastroofilise kiirusega, aastaga on aktsia väärtus langenud 60%. Investorid on kaotamas usku panga jätkusuutlikkusse. Finantsringkondades spekuleeritakse Saksa riigi võimaliku kapitali abi teemadel.
Vaja rohkem kapitali
Euroopa Keskpanga järelevalve all tegutsevad olulise mõjuga turuosalised/pangad (sh Deutsche Bank) vajavad olulist lisakapitaliseerimist. Keskpank võib muuta senist raha puistavat rahanduspoliitikat, kuna süsteemis kasvavad krediidi riskid.
Euroopa Keskpank peab leidma uue tee kahele eri lähenemisele, kus ühelt poolt paisatakse uut raha süsteemi eesmärgiga laiendada laenamist ja teiselt poolt kasvab konservatiivsus laenamisel, mis teadupärast ei soodusta nn piirideta laenamist.
Finantskriisid toovad endaga kaasa kapitali ulatusliku põlemise, laenutegevuse piiramise ning pangad keskendavad tähelepanu kapitali piisavusele, mis tagab pankade jätkusuutlikuse ja klientide/investorite usalduse. Suure mõjuga otsused toovad rahaturule rahutused ja suurema teadmatuse, mida tuntakse finantskeeles volatiilsusena.
Oluline on teada, et pangad püüavad kriisi ennetada ehk käivituvad muudatused pankade riskimudelites. Kriisi perioodidel väheneb oluliselt riskide võtmise julgus majandustegevustes, mis oli seotud kinnisvaralise arendustegevusega.
Erineb Lehmani kriisist
Prognoosin, et ka Brexit ja võimalikud raskused Euroopa panganduses toovad kaasa kõrgendatud konservatiivsuse pankade riskide juhtimise poliitikas tervikuna. Õnneks erineb Brexiti otsuse ajastus oluliselt Lehmani perioodi majandustsüklist ehk võimalik majanduse tagasilöök tuleb laugem. Lehmani kriis tabas riikide majandusi ulatusliku majandusliku kasvu ajajärgus (üle 5% aastas), kuid praegu on majanduse kasv tervikuna tunduvalt tagasihoidlikum, keskmiselt 1,5% aastas.
Eesti panganduses valitsevad Skandinaavia suurpangad on tihedalt seotud Euroopa pangandussüsteemiga. Muudatusi panganduskontsernide riskipoliitikates rakendatakse ka Eesti tütarpankades, mistõttu peame jälgima Euroopa panganduse riskifooni.
Meetmete kasutusele võtmine nõrgestab ELi majanduskasvu ning eurot. Kuid oluline on jälgida, et euro kui valuuta usaldusväärsus ei avaks uksi Euroopa ühtsust lõhkuvatele poliitikutele, mille tulemusena näeksime uusi exiteid.
Ma ei taha külvata paanikat, kuid kuna oleme seotud rahvusvaheliste rahaturgudega ning aktiivsed ka välisturgudel, peame arvestama oma äriplaanide ja investeeringute realiseerimisel võimalike muutustega pankade riskimudelites.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum