Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brexiti ümber haigutab ebakindlus

    Tõnu Mertsina

    Määramatus Brexiti ümber jääb tõenäoliselt püsima pikaks ajaks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Ühendkuningriigi majandus paistab praeguseks pärast referendumit toimunud šokist vähemalt osaliselt taastunud. Majanduse üldine kindlustundeindikaator ning ka ostujuhtideindeksid on augustis ja septembris paranenud. Üksikute majandussektorite kõrval on ka tööturg tugevam – vabade töökohtade arv on suurenenud ja ettevõtted soovivad rohkem töötajaid palgata. Olukord Londonis ja ülejäänud riigis erineb aga suuresti: Londonis ollakse oluliselt ettevaatlikumad Brexiti võimaliku negatiivse mõju tõttu finantssektorile. IMF oktoobri prognoosi järgi on ÜK sel aastal kõige kiiremini kasvav majandus G7 riikide hulgas.
    Võib halvemaks minna
    Samas, ebakindlus ÜK poliitika suhtes, eelkõige just EL suunal, ning risk, et olukord võib halveneda, on suur. Peamiselt mõjutab ebakindlus ettevõtete investeeringuid: mitmed investeerimisplaanid on praeguseks edasi lükatud ning järgmiseks aastaks on oodata ÜK majanduskasvu aeglustumist. Kuna ÜK valitsus on valmis loobuma EL ühisturust suurema iseseisvuse hinnaga (muuhulgas, immigratsiooni kontrollimiseks), siis on suurenenud oht, et Brexit võib viia ÜK raske maandumiseni. See on teatavasti naela kurssi veelgi nõrgendanud. Kuna inglise nael on teinud läbi väga tugeva kukkumise (nõrgenemine algas küll varem, kuid alates juuni lõpust nii dollari kui euro suhtes ligikaudu viiendiku võrra), siis on tõenäoliselt palju negatiivset sellesse juba sisse arvestatud. Seetõttu, võib mõned kuud naela nõrgenemine küll veel jätkuda, kuid kui Brexiti teemadel hakkab rohkem selgust saama, peaks see tasapisi tugevnema.
    Ühest küljest on nõrk nael kasulik ÜK turismile, ekspordile ja välismaal teenitud tuludele. Samas muudab nõrk nael imporditud kaubad ja teenused kallimaks, mis võib jällegi halvendada ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdada tarbimist. Eesti väliskaubandustehingutes on Inglise naela osatähtsus ainult ligikaudu 1,5%. Seega, meie kogumajandusele naela vahetuskursimuutused suurt mõju ei avalda, kuid ettevõtetel, kes seda kasutavad, oleks mõistlik riske maandada.
    Läheb vabakaubanduslepinguteta?
    Ebakindlus Brexiti ümber jääb tõenäoliselt püsima pikaks ajaks. Kuigi Suurbritannia peaminister Theresa May on lubanud alustada ELiga läbirääkimisi hiljemalt järgmise aasta märtsis ning EL lepingu artikkel 50 järgi peaksid läbirääkimised kestma paar aastat, ei pruugi see nii libedalt minna. Kui ÜK peab tõepoolest EL siseturult lahkuma, tuleb tal hakata läbi rääkima uute vabakaubanduslepingute üle. Praegu on ÜK WTO liige ja tal on EL kaudu vabakaubanduslepinguid 53 riigiga. EL alustas Kanadaga vabakaubanduslepingu ettevalmistamist juba 7 aastat tagasi ja see ootab veel siiani ratifitseerimist kõikide ELi liikmesriikide poolt. Nii nagu võib juhtuda, et ÜK ja EL liitumisläbirääkimised kestavad kahest aastast kauem, ei ole välistatud, et ÜK võib lahkuda EList ajutiselt ilma vabakaubanduslepinguteta, mis oleks selle riigi majanduse jaoks väga halb lahendus.
    Kuigi ÜK eksportis möödunud aastal ELi 44% oma toodangust ja kogu tema impordist tuli EList veidi enam kui pool, tekib üha suurem osa nõudlusest maailmas väljaspool ELi. EL moodustas möödunud ja sel aastal maailmakaubandusest kolmandiku ning see osakaal on languses. Juba praegu panustab euroala vaid ligikaudu 6% maailmamajanduse kasvu. Tärkavate turgude, eriti aga Hiina mõju suurenedes see osakaal väheneb veelgi. Viimastel aastatel ongi tegelikult ÜK ekspordimaht väljapoole ELi kasvanud kiiremini, kui ELi. Kui ÜK lahkub EL siseturult, suureneb EL väliste turgude tähtsus ÜK jaoks tõenäoliselt veelgi.
    Eestist väljarändes on ÜK olnud pärast Soomet teisel kohal. Kuigi ÜK soovib kontrollida rohkem immigratsiooni, vajab riik tööjõudu välisriikidest – eriti insenere, tervishoiu- ja finantssektori töötajaid. Juba ongi ÜK ärisektori esindajad öelnud, et ka nemad peavad saama kaasa rääkida ÜK uues immigratsioonipoliitikas.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.