Vaja on tugevat välisministrit

Artikkel

- Arvamused
- Erkki Bahovski
- 11. november 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaja on tugevat välisministrit
Erkki BahovskiFoto: Postimees/Scanpix
Suurt muutust ei ole oodata, aga murelik on põhjust olla mitmel, eelkõige välispoliitilisel põhjusel, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.
Kaks aastat oli selgelt lühike aeg, et Taavi Rõivas oleks saanud peaministrina teha mingeid suuri tegusid. Probleem ilmselt saigi alguse just sellest, kuidas Rõivas võimule sai – lülitades 2014 konkurentsist välja Siim Kallase ja paljastades nii ka lõhe Reformierakonnas.
Presidendivalimised näitasid, et ta pole suutnud seda lõhet tasandada ega Reformierakonda juhtida. Sellele lisandus Reformierakonna eelnev ajalugu, mis tähendas koalitsioonipartnerite hülgamist. Ootasin midagi haldusreformilt, kuid ka siin jääb asi ilmselt seisma. Plusspoolele liitlasarmeede tulek siia piirkonda pluss Eston Kohveri kojutoomine.
Raske näha suurt muutust
Reformierakonna 17 aastat võimul – sinna mahub Eesti saamine Euroopa Liitu ja NATOsse ning majanduslik areng pärast seda. Ent võimulolek (nagu ka Keskerakond Tallinnas) uinutab ja korrumpeerib, viimased aastad on möödunud stagnatsiooni tähe all. Ideede puudus.
Mina ei usu, et tuleb suur muutus. Kui IRL läheb koalitsiooni Keskerakonnaga, missugusest ideoloogilisest vastasseisust siin rääkida enam? Küsimus on puhtalt võimus.
Murelik oleksin mitmel põhjusel: et Reformierakond annab pidevalt välja signaale, nagu oleks kukkunud läänemeelne valitsus (ja seega asemele tulemas Vene-meelne) – seda ajal, mil on võitnud Donald Trump ja Newt Gingrich nimetanud Tallinna Peterburi äärelinnaks. See pole just väga nutikas.
Keskerakonna suhted Venemaaga
Keskerakonna jaoks on samas tõehetk: kuidas lahendada probleem Ühtse Venemaaga sõlmitud koostöölepinguga. Ühelt poolt peab vene valijatele näitama, et Keskerakond soovib jätkuvalt häid suhteid Venemaaga (ja mõnikord toimub see vastandamise kaudu NATO-le), teisest küljest peab koalitsioonipartneritele näitama oma parketikõlbulikkust ja seega mõtlema, kuidas seda lepingut pisendada.
Koalitsioonipartnerid peaksid aga aru saama, et selle lepingu tühistamist ei saa agaralt nõuda, sest vastasel korral ähvardab Keskerakonda lõhkiminek ja eraldi Vene partei moodustamine. Mure on ka sellepärast, kellest saab uus välisminister. Ajal, mil Valgesse Majja läheb Trump ja Eestil seisab ees eesistumine Euroopa Liidus, ei tohiks välisminister saada ametisse üksnes diilitamise tulemusena, vaid ikka sobivuse poolest. Kardan aga, et juhtub esimene, st diilitamine.
Äripäev pöördus kolme ja poolesaja arvamusliidri, omaniku ja juhi poole, kellelt palus kommentaare käimasoleva suure poliitilise muutuse kohta. Laekunud vastuseid avaldame jooksvalt, üldistuse teeme täna ilmuvas kokkuvõtlikus loos.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum