Vildakas automaks

Suurim viga on see, et maksu aluseks võetakse kilovatid ehk auto võimsus, aga mitte CO2 heitmed. Maksumuudatus peaks sobituma tänapäevase mõttemaailmaga ja moodsate sõiduvahenditega (elektriautod, hübriidid) ning arvestama ka keskkonnaalaste väärtustega. Maksudega ei tohi asuda diskrimineerima keskkonnasõbralikke elektriautosid või hübriide, mis on tihti võimsamad kui nn tavaline auto. Väljatoodud plaan on selles mõttes selgelt vaenulik.

Riik ise on võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid ning soodustada energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamist. See on kirjas ka majandusministeeriumi koostatud ja kinnitatud transpordi arengukavas, mille aluseks on Euroopa Liidu transpordipoliitika valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“. Seega läheb planeeritav seadus vastuollu nii Eesti arengukavaga kui ka Euroopa Liidu teiste riikidega ühiselt kokkulepituga.

Praegu kehtib enamikus Euroopa Liidu riikides autode registreerimis- ja/või aastamaks ning valdavas osas riikides on nende maksude aluseks CO2 sisaldus. Ehk teisisõnu innustatakse tarbijaid ostma võimalikult keskkonnasäästlikke autosid.

Kindlasti reageeriks mõned poliitikud nüüd teatega, et mida võimsam auto, seda rohkem kütust kulutab ja seda enam saastab. Aga tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel pole mitte alati nii. Valdaval osal autotootjatest kasvab mudelite valikus pidevalt ja aina kiiremini hübriid- ja elektriautode osakaal.

Võtame siinkohal võrdluseks hea näite ühe Eestiski ülipopulaarse automargi mudelivalikust. Uhiuue hübriidmaasturi võimsus on 114 kW ja CO2 määr 115 g/km. Sama autotootja uhiuus tavakütusega sedaani võimsus on 97 kW, aga CO2 heitmete määr koguni 139 g/km. Seega maksustades maasturit võimsuse eest suurema summaga, karistame keskkonnasäästlikku mõttelaadi. Selliseid näiteid võiks tuua rohkelt.

Rääkimata pea kõigist tavaliste pereautode tootjatest, siis isegi maailma kõige kuulsam sportautode tootja Ferrari teatas hiljaaegu, et alates 2019. aastast nende valikusse lisanduvad uued mudelid on hübriidautod.

Praegune plaan jätab natuke vanamoodsa lähenemise mulje: kui on suur maja või suur auto, siis järelikult paha – karistame. Tänapäeval võib olla sama suur maja, mis on näiteks nullenergia hoone. Või suur auto, aga väiksema CO2 näitajatega. Suurus ei tohiks olla ainuke parameeter, vaid kui juba kardinaalse uue maksukogumise põhimõtte üle arutame, siis peaks arvesse võtma ka auto kasutaja mõtlemise, suhtumise ning jalajälje, mille oma riiki maha jätame.

Lõpetuseks ka psühholoogiline moment – kui maksude kogumise aluseks on CO2 heitmed, mitte aga kilovatid, siis pöörame sellega igapäevaselt inimeste tähelepanu keskkonnasäästlikkusele.

Autor: Sulev Narusk