Uute maksude võitjad ja kaotajad

Eestis kehtivat tulumaksusüsteemi nimetati viis aastat tagasi valdavalt ühetaoliseks, aga ka siis oli see üheastmeline progresseeruv tulumaks. Hoolimata sellest kinnitasid Reformierakond ja IRL jätkuvalt, et astmelist tulumaksu ei tule, ning Keskerakond üritas sama järjekindlalt lahtisest uksest sisse murda.

Võrdlesin nüüd uut süsteemi. Esmapilgul on võitjaid palju ja kaotajate kaotus väike. Suhteline kaotus on suurim 2100eurose palga juures – 1,8% –, 20 000 euro juures 0,2% palgast.

Mudel riigi tulude võrdlemiseks on lihtne. 50eurose sammuga palgavahemikelt on keskmise palga järgi leitud tulumaks ja korrutatud vastava grupi palgasaajate arvuga. Võrreldes plaanitud üheastmelise süsteemiga ning 180eurose maksuvaba osaga, väheneb maksutulu umbes 270 miljonit eurot aastas. Kaotus alla 1750euroste palkadega on 290 miljonit, ülejäänutest võit 20 miljonit. Maksutagastusi ei ole siin arvestatud. Ametlikult on räägitud vähenemisest 134 miljonit eurot, mis sisaldab ka ühisdeklaratsioonide kaotamist. IRLi varasem plaan alla 500euroste palkade jaoks klappis arvutustega. Kui võrrelda uut plaani IRLi eelmise plaaniga, on 134 miljonit usutavam.

Maksuvaba miinimumi varieerimine muudab tegelikku maksumäära suhteliselt keerulise loogika alusel. Keskerakond on alati soovinud eeskuju võtta teistest arenenud riikidest, kuid sellegipoolest tuli muutuva maksumäära asemel muutuv maksuvaba miinimum.

Maksumäärade muutmata jätmine aitab vist jätkata kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestamist. Täiendavalt on ette nähtud ka ümberjagamist väiksemate omavalitsuste kasuks. Tegelikult võiks veelgi tõhustada regionaalpoliitikat. Pealinnal võiks regionaalpoliitika seaduses olla eristaatus. Riik peaks toetama pealinna taristuga, kuid ükski maksupoliitika ei tohiks soodustada tõmbekeskustesse kolimist. Ka mitte fiktiivselt, nagu tasuta ühistransport seda teeb. Maamaksu võiks taastada ainult tõmbekeskustes, regionaalpoliitikat toetava riikliku maksuna.

Automaksu põhjendus, et eelistada tuleb väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga sõiduautosid, jääb elukaugeks. Kütuseaktsiis on paremini sõltuvuses nii läbisõidust kui ka tegelikust kütusekulust. Ka saasteklass võib oluliselt erineda tegelikust elust. Väike säästumootor on tihti tõhus vaid paberil.

Automaks on pigem luksusmaks. Mõnel autol on võimsust tõesti üleliia. Võime vaadata ka võimsust näiteks istmekohtade suhtes: 7–9 kohaga pereautole ei ole 130 kW samamoodi laristamine nagu kupeele.

Võimsus, kütusekulu ja auto hind on kaugel võrdelisest sõltuvusest. Näiteks kallimate autode võimsuse ja hinna suhted võivad erineda gruppide kaupa: 1,5kordne võimsuse erinevus võib anda kolmekordse hinnaerinevuse või vastupidi.

Kolmikliidu muudatuste üheks põhjuseks nimetati sissetulekute suurt ebavõrdsust, kuigi oluliselt suuremad käärid on varanduslikus ebavõrdsuses. Palgatööga rikkaks ei saada, ettevõtlusega võib kaugemale jõuda, kuid kumbagi protsessi ei tohiks takistada. Rikkaks olemist on keerulisem maksustada, kuigi mujal seda tehakse.

Rohkem tahaks näha võitlust ebaausa rahateenimisega. Korruptsioon, tulude peitmine maksuparadiisi, toetustega nihverdamine, ümbrikupalk, puukettevõtlus. Viimast väljendit oleks õigem kasutada OÜtamise asemel ettevõtluse kohta, mille põhieesmärk on maksudest kõrvale hiilida.

Kõrgetest maksudest olulisem probleem on madalad palgad. Maksu langetamine palgaskaala alumisel osal mõjub lühiajaliselt. Nullmaksumääraga palka järgmisel korral sama meetodiga ei suurenda. Praeguste palkade täielikul ümberjagamisel (igaühelt tema võimete järgi, kuid kõigile võrdselt) jääks igaühele kätte 720 eurot. Edasi saaks viia tugevad ettevõtted, põhiliselt ekspordi abil. Kui tõusevad palgad tugevates ettevõtetes, tõstab see ka teiste palku.

Hea, et ettevõtte tulumaks jäi kehtestamata. Populistliku otsusena oleks see ju olnud lihtne, sest suurem osa töövõtjatest ei teadvusta endale, et raha ettevõtte maksudeks ja palgafondiks tuleb mõlemal juhul ettevõtte kasumist.

Me ei saa loota, et meie majandus oleks sama lihtsalt heal järjel nagu naftat omavatel riikidel. Me ehk ei olekski nõus naftat pumpama, arvestades suhtumist fosforiiti. Kunagi vabadusvõitluse sümbol on hella teemana kalevi alla pandud, kuid praeguste teadmistega tasub seda võimalust siiski kaaluda. Loomulikult mõistlikult, eksportides lõpptooteid, mitte toorainet.