Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme nagu lätlased?

    Ülar MaapaluFoto: Raul Mee

    Meile võiks olla õpetlik lätlaste seadus, mille järgi on eluasemelaenu võtjal õigus anda võtmed pangale tagasi ja sellega on leping täidetud, kirjutab Julianus Grupi juhataja Ülar Maapalu.

    Uue valitsuse koalitsioonilepe sisaldab särtsakat lubadust “vaadata läbi võlgade ümberkujundamise ja saneerimise põhimõtted, tugevdades eeskätt kodulaenuvõtjate kaitset”. Lugesin ja imestasin, et valitsuskoalitsioonil on tekkinud avalikkusele seni teadmata mured, mis vajavad lahendamist, kuid millest avalikkus seni midagi kuulnud ei ole.
    Päris tühjalt kohalt see loosunglik teemaarendus muidugi ei sündinud. Probleemi kirjeldus vajab kindlasti täpsemat selgitust ning selle tuuma avamiseks tasub kiigata naaberaeda: õppida näiteks lätlaste kogemusest. Kahjuks ei ole see kogemus meie algatuse õnnestumiseks paljulubav.
    Lätis võeti 2013. aastal vastu seadus, mille järgi on eluasemelaenu võtjal õigus anda võtmed pangale tagasi ja sellega on leping täidetud. Eesmärk näis üllas – kaitsta võlgnikke ning tõsta pankade vastutustundlikkust.
    Vaesust seadusega ära ei kaota
    Veel enne seaduse jõustumist saadi Lätis aru, et nii range regulatsioon pole tark ega mõistlik, ning lisati klausel, et pankadel lubatakse anda ka laenu, kus võtmeid tagasi andma ei pea. Kuid neil on alati kohustus pakkuda klientidele ka „võtmed tagasi“ lahendusega toodet. Loomulikult kehtestas turg sellisele tootele kõrgema omaosaluse. Tulemus on see, et reaalselt inimesed tootest huvitatud ei ole.
    Seaduseandja poolt on kõik justkui reguleeritud, aga seaduse rakendus ja kasulikkus on olematu, sest ei vasta absoluutselt ühiskonna vajadustele. Läti eluasemeturgu pole see muudatus elavdanud ning laenuintressid on ka kallimad kui Eestis. Kuid sellel on juba täiendavad põhjused.
    Lätlaste poole pole kaval vaadata
    Üheks põhjuseks on Lätis pankrotimenetluse lihtsustamine. Valitsuse eesmärk oli pakkuda inimestele võimalust vabaneda võlgadest, kui need käivad üle jõu. Tänase regulatsiooni kohaselt on pankrotimenetlus Lätis kohaliku eraisiku jaoks tõesti väga lihtne. See protsess on võimalik lihtsalt ja suhteliselt kiirelt läbi teha ning 2–3 aasta jooksul vabaneb inimene enamuses senistest võlgadest.
    Võrdluseks: Eestis vabaneb inimene peale pankrotimenetlust võlgadest pärast 5 aasta pikkust perioodi. Lisaks on pankrotimenetlus ka kulukas ja äärmiselt ebamugav. Praegu, aastal 2016 valib Lätis pankrottimineku stabiilselt 120 inimest kuus. Eestis ei ole ka aasta jooksul nii palju eraisiku pankrotte.
    Krediidituru usaldusväärsusele ei mõju selline olukord kuigi hästi ning kõik ülejäänud korralikud laenusoovijad peavad vahe kõrgemate intressimääradega kinni maksma. Kas see on tõesti see, mida meilgi vaja oleks? Kindlasti mitte.
    Vastutustundliku laenamise ja vastutustundliku laenuandmise parim garantii on vastutuse säilitamine, mitte selle moonutamine. Õpiprotsess on pikk ning võib anda vahel ebameeldivaid tagasilööke, aga nende lubamine on parim vahend arengu tagamiseks.
    Krediidituru usaldusväärsusest, avatusest ja optimaalsest regulatsioonist sõltub laenuraha kättesaadavus, selle hind ja probleemsete võlgade arv. Kõik need kolm näitajat on Eestis taasiseseisvusaja parimal tasemel. Need on omakorda tugevaks aluseks majanduse üldisele arengule.
    Riigi ülesanne on tagada inimestele majandusalase õpetuse jagamine nii koolis kui ka elukestvalt, et inimesed oskaks ja suudaks hinnata oma võimalusi adekvaatselt ning ei võtaks laenu ega annaks laenu neile, kes seda tagasi maksta ei suuda.
    Julianus Grupp teenindab enamikku Eesti krediidiandjatest (toim)
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.