Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme nagu lätlased?

    Ülar MaapaluFoto: Raul Mee

    Meile võiks olla õpetlik lätlaste seadus, mille järgi on eluasemelaenu võtjal õigus anda võtmed pangale tagasi ja sellega on leping täidetud, kirjutab Julianus Grupi juhataja Ülar Maapalu.

    Uue valitsuse koalitsioonilepe sisaldab särtsakat lubadust “vaadata läbi võlgade ümberkujundamise ja saneerimise põhimõtted, tugevdades eeskätt kodulaenuvõtjate kaitset”. Lugesin ja imestasin, et valitsuskoalitsioonil on tekkinud avalikkusele seni teadmata mured, mis vajavad lahendamist, kuid millest avalikkus seni midagi kuulnud ei ole.
    Päris tühjalt kohalt see loosunglik teemaarendus muidugi ei sündinud. Probleemi kirjeldus vajab kindlasti täpsemat selgitust ning selle tuuma avamiseks tasub kiigata naaberaeda: õppida näiteks lätlaste kogemusest. Kahjuks ei ole see kogemus meie algatuse õnnestumiseks paljulubav.
    Lätis võeti 2013. aastal vastu seadus, mille järgi on eluasemelaenu võtjal õigus anda võtmed pangale tagasi ja sellega on leping täidetud. Eesmärk näis üllas – kaitsta võlgnikke ning tõsta pankade vastutustundlikkust.
    Vaesust seadusega ära ei kaota
    Veel enne seaduse jõustumist saadi Lätis aru, et nii range regulatsioon pole tark ega mõistlik, ning lisati klausel, et pankadel lubatakse anda ka laenu, kus võtmeid tagasi andma ei pea. Kuid neil on alati kohustus pakkuda klientidele ka „võtmed tagasi“ lahendusega toodet. Loomulikult kehtestas turg sellisele tootele kõrgema omaosaluse. Tulemus on see, et reaalselt inimesed tootest huvitatud ei ole.
    Seaduseandja poolt on kõik justkui reguleeritud, aga seaduse rakendus ja kasulikkus on olematu, sest ei vasta absoluutselt ühiskonna vajadustele. Läti eluasemeturgu pole see muudatus elavdanud ning laenuintressid on ka kallimad kui Eestis. Kuid sellel on juba täiendavad põhjused.
    Lätlaste poole pole kaval vaadata
    Üheks põhjuseks on Lätis pankrotimenetluse lihtsustamine. Valitsuse eesmärk oli pakkuda inimestele võimalust vabaneda võlgadest, kui need käivad üle jõu. Tänase regulatsiooni kohaselt on pankrotimenetlus Lätis kohaliku eraisiku jaoks tõesti väga lihtne. See protsess on võimalik lihtsalt ja suhteliselt kiirelt läbi teha ning 2–3 aasta jooksul vabaneb inimene enamuses senistest võlgadest.
    Võrdluseks: Eestis vabaneb inimene peale pankrotimenetlust võlgadest pärast 5 aasta pikkust perioodi. Lisaks on pankrotimenetlus ka kulukas ja äärmiselt ebamugav. Praegu, aastal 2016 valib Lätis pankrottimineku stabiilselt 120 inimest kuus. Eestis ei ole ka aasta jooksul nii palju eraisiku pankrotte.
    Krediidituru usaldusväärsusele ei mõju selline olukord kuigi hästi ning kõik ülejäänud korralikud laenusoovijad peavad vahe kõrgemate intressimääradega kinni maksma. Kas see on tõesti see, mida meilgi vaja oleks? Kindlasti mitte.
    Vastutustundliku laenamise ja vastutustundliku laenuandmise parim garantii on vastutuse säilitamine, mitte selle moonutamine. Õpiprotsess on pikk ning võib anda vahel ebameeldivaid tagasilööke, aga nende lubamine on parim vahend arengu tagamiseks.
    Krediidituru usaldusväärsusest, avatusest ja optimaalsest regulatsioonist sõltub laenuraha kättesaadavus, selle hind ja probleemsete võlgade arv. Kõik need kolm näitajat on Eestis taasiseseisvusaja parimal tasemel. Need on omakorda tugevaks aluseks majanduse üldisele arengule.
    Riigi ülesanne on tagada inimestele majandusalase õpetuse jagamine nii koolis kui ka elukestvalt, et inimesed oskaks ja suudaks hinnata oma võimalusi adekvaatselt ning ei võtaks laenu ega annaks laenu neile, kes seda tagasi maksta ei suuda.
    Julianus Grupp teenindab enamikku Eesti krediidiandjatest (toim)
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.